üles
pühapäev, 18. aprill 2021
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

18. aprill

19. aprill

20. aprill

21. aprill

22. aprill

23. aprill

24. aprill

25. aprill

Töötajate sünnipäevad

21. aprill

25. aprill

Arvamus, avaldatud 28. jaanuar 2021, vaadatud 258 korda, autor Karita Aunbaum, 12.c klass
Erinevused ühendavad Autor/allikas: erakogu

Maailm koosneb riikidest. Riik – Wikipediast leiab selle kui mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Eesti keeles on selline ilus sõna nagu „sotsialiseerumine“, inglise keeles socialization. See on see, mida teevad inimesed igal pool maailmas igapäevaselt, sama teevad ka riigid, lihtsamalt öeldes: nad suhtlevad omavahel. Millised suhted riikidel praegu omavahel on ja kas need mõjutavad kuidagi ka kodanike elu?

2020. aasta algas katastroofiga, kui ühes Hiina linnas Wuhanis sai alguse koroonapandeemia. Selle asemel, et teavet levitada, keelasid Hiina võimud sellest meediale teada anda ning vangistasid inimesed, kes seda tegid. See on ilmselge näide sellest, et kõik riigid kohe kindlasti ei suhtle omavahel piisavalt, seda kas kardetakse teha või lihtsalt leitakse, et see pole vajalik. See aga oli alles kõige algus, sest kuna ülejäänud maailma kohe alguses ei informeeritud, siis ei osanud teised riigid kuidagi ka käituda. Koroona on üks tagajärg, kui inimesed ja riigid omavahel ei suhtle. Teiseks näiteks on presidendivalimised USAs. Jällegi, Trumpi toetav märatsejate jõuk tungis USA Kapitooliumi. USA üritas seda varjata: keelati YouTube´i keskkonnas otsevideote tegemine ja Eesti meedia vaikis sellest järgmise päevani. See näitab, et riikide vahel pole usalduslikku suhet ja üksteist nähakse endiselt kui vaenlast.

Kodanike elu mõjutab kohe kindlasti see, millised suhted riikide vahel on. Kõik sõjad, mis on olnud ja mis tulevad – need on mõjutanud, lausa väga, ka täiesti tavalisi inimesi: kes kaotab kodu, kes pereliikme ja nii edasi. Samuti konkureerivad riigid aeg-ajalt üksteisega, peamiselt hindade pärast naaberriikidega võrreldes. Eesti ja Läti vahel on pikalt olnud hindade suur erinevus, bensiin, alkohol ja muu selline. Muidugi lähevad inimesed sinna, kus on odavam ja parem. Ka Soome ja Eesti vahel on pinge, sest tööle minnakse pigem Soome, elatakse aga pigem Eestis, sest Soome palk on parem, Eesti elu odavam. Sellised suhted muidugi mõjutavad ka inimesi ja nende valikuid. Samuti, kui riigid omavahel läbi ei saa, võidakse piirata reisimisvõimalusi, näiteks Venemaa ei väljasta enam viisasid, et minna sugulastele teisele poole piiri külla.

Riikidel on omavahel pingeid ja see asi ilmselt ei muutu, kui just maailm tõesti üheks suureks riigiks ei ühildu. Usaldust napib ja seda tuleks parandada. Praegu on lihtsalt liiga palju mõttetut kära asjade ümber, mida saaks lahendada palju rahulikumalt. Kodanike elu sõltub vägagi palju sellest, millised suhted riikide vahel on ja riikidevahelisi probleeme lahendades tuleks arvestada ka tavainimestega, kelle sõnad nii palju ei loe.

* Tegemist on meediakursuse artikliga.

Karita Aunbaum, 12.c klass
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Galerii