Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et täpselt aasta tagasi kirjutasin Evega kahe peale juubelilugu meie armsale kolleegile Jaanale, kes parasjagu oma 25. juubelit valmistus tähistama. Kirjutamisega sai palju nalja ning ka lugu ise kukkus päris äge välja ja mõned päevad hiljem teatas Jaana, et tulgu mis tuleb, aga selle vahva loo teeme Evele järgmisel aastal tagasi!

Number on küll sel aastal veidi suurem, aga seda suuremad on ka õnnesoovid! Õnne, õnne ja veel kord õnne, Eve!

Ma teen intervjuu oma isa Aarne Mägiga. Ma teen temaga intervjuud sellepärast, et ta töötab teatris ja temaga võiks olla huvitav rääkida.

Olle on KG robootikahing ja -süda. Ta on sütitanud leegi paljudes õpilastes robootikaga tegelemiseks ja toimetamiseks ning käinud õpilastega lugematul arvul võistlustel Saaremaal, Eestis ja üle kogu maailma. KG robootika stend on karikatest tulvil ja meil on siiras heameel, et Ollel jagub robootikaks alati hasarti. Lisaks robootikale meeldib Ollele reisida, ka õppida – ei mäletagi vist aastat, kui ta pole lisaks tööle mõnel kursusel või erialal õppimas olnud. Olle talent on lisaks robootikale ka fotograafia, talle meeldib pildistada loodust. Olle sünnipäevaks palusime panna mõned mõtted paberile kodustel, vilistlastel, õpilastel ja kolleegidel. Palju õnne Sulle, kallis Olle!

Mina intervjueerisin Riivo Kuivjõge, kes on minu sugulase kasuisa ja minu ema sõber. Ta on kaugsõidu autojuht ja minu meelest on tema amet päris huvitav, sest ta saab näha erinevaid riike.

Valisin ühe eaka inimese, Erika on ta nimi. Ta elab minu lähedal, käin teda mõnikord vaatamas. Ta elab üksi ja tal ei ole enam lähedasi. Ta on 86aastane, on käinud Siberis ja tal on oma elust palju huvitavaid jutte.

Intervjueerin oma ema Madli Miklit, kes tegeleb noorte joogaga ja on seda õpetanud ka Namaste stuudios.

Teen oma intervjuu Kuressaare Gümnaasiumi õpilasega, kelleks on Oliver Leppik. Valisin Oliveri oma intervjuule sellepärast, et ta on minu jaoks huvitav ja inspireeriv inimene ning veel tundub ta hästi entusiastlik õpilane. Minu ülesanne oli küsida ta käest 10 küsimust ja siit need nüüd tulevad koos tema vastustega.

Keerulistel aegadel on inimestel palju tegemist iseendaga: lisaks tavapärastele asjatoimetustele tuleb hakkama saada ümbritseva ebatavalisusega. Sellistes oludes on üdini inimlik, kui muu märkamiseks ei jätku enam aega ega energiat. Meie rõõmuks on Kuressaare Gümnaasiumis inimesi, kes tavapäratutes olukordades pead ei kaota ning asuvad otsustavalt tegutsema. Ja on ka neid, kes seda meeletut panust märkavad. Oleme uhked selliste kolleegide üle! Tiia Kuusk oli distantsõppe eel nagu orav rattas. Tema abil tehti kindlaks lähikontaktsed – et saaks otsustada, kes õpetajatest, kes õpilastest peavad eneseisolatsiooni jääma. Ning seejärel tuli tal sõna otseses mõttes jooksujalu leida lahendusi ...

Minu parimal sõbral on täna sünnipäev. Koos suure sületäie õnne- ja tervisesoovidega püüan täna mõtestada Mareni olemust pisut tavatul moel. Aga nagu öeldakse – puhas klassika!

Täna tähistab oma sünnipäeva üks väga oluline mees meie koolis. Ilma tema panuseta ei oleks õppetöö pooltki nii hea. Kuna 7.d klass viis eesti keele tunniülesandena läbi intervjuusid, siis tänase mõtiskluse ongi kokku pannud juubilari lapselaps. Palju õnne, Aleksei, kogu koolipere poolt!

Mina teen intervjuu enda vanema venna Kristover Ludviga. Sellepärast, et tahan ise ka oma vennast rohkem teada ja arvasin, et see oleks vahva.

Mitmekülgne, julge, otsekohene, optimistlik, kultuurihuviline – hea kolleeg, õpetaja ja klassijuhataja Katrin Liiv tähistab täna 55. sünnipäeva.

Mina teen intervjuu oma vanatädi Anneli Randmetsaga. Ma valisin tema, sest ta on hambaarst ja hambaarsti töö on väga raske ja vajalik.

Kuressaare Gümnaasiumi koolipere langetab vaikides pea – meie hulgast on lahkunud meie endine kolleeg, õpetajaametile elu pühendanud Külli Kõvamees.

Mina tegin intervjuu oma sugulase Karmel Peaga. Mina tegin intervjuu Karmeliga, sest ta on mulle suureks eeskujuks ja tähtsal kohal minu elus. Küsisin temalt 10 küsimust, millele ta rõõmsalt vastas.

Täna tähistab oma juubelisünnipäeva meie Anu Saabas, õppealajuhataja ja matemaatikaõpetaja. „Anu on Anu,“ arvab haldusjuht Tiiu, kui palusime kolleegidel ning endistel ja praegustel õpilastel mõned mõtted kirja panna. „Anu on veel palju mitmeplaanilisem ja sügavam, kui me seda näeme – või kui ta meil näha laseb,“ kirjutab koolijuhataja Toomas ja siinkohal annamegi sõnajärje edasi.

Palju õnne, Anu!

Meie KG avaldab valiku 7.d klassi õpilaste eesti keele tunnis valminud intervjuudest. Persooni, kellega lugu teha, valisid õpilased ise. (Toim.)

Mina intervjueerisin enda suuremat õde Eliiset, kes elas mitu aastat Gruusias. Uurisin temalt, millega ta seal tegeles ning kuidas ta hakkama sai, kas talle meeldis seal ja nii edasi. Teda intervjueerisin just sellepärast, et olen ise ühe korra Gruusias käinud ning mulle meeldis seal väga, tahaksin teada, millega tema seal tegeles ja kuidas ta seal hakkama sai.

Helle Rand on meie muusikaõpetaja, kes täna tähistab oma ümmargust juubelit. Hellet jätkub igale poole: tunde andma, juhendama soliste ja ansambleid, ta on ise laulnud erinevates koosseisudes ja olnud dirigent. Kõige südamelähedasemaks aga peab ta tööd tütarlastekooriga.

Palju õnne, Helle!