üles
pühapäev, 11. aprill 2021
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

12. aprill

13. aprill

15. aprill

16. aprill

17. aprill

18. aprill

Töötajate sünnipäevad

12. aprill

14. aprill

Intervjuu / PersonaaliaKaarel Kolter, au ja hiilgus!
Intervjuu, avaldatud 8. detsember 2020, vaadatud 1170 korda, autor Kaspar Piipuu, 12.a klass
Kaarel Kolter artikli autoriga meestepäeval, 19. novembril 2020. aastal Autor/allikas: erakogu

Tänases artiklis kajastan ma enda hea sõbra Kaarli tegemisi. Tegemist on tagasihoidliku ja väärika inimesega, kes on ka Eesti meister jõutõstmises. Kahtlemata võiski see olla üks põhjustest, miks otsustasin temast artikli kirjutada.

Me mõlemad tulime Kuressaare Gümnaasiumi 10. klassi väljastpoolt KGd. Algul me väga ei suhelnud, aga juhuse tahtel sattusime mõlemad samasse inglise keele rühma ja hakkasime pinginaabriteks. Kaarel tuli peaaegu igal hommikul bussiga Mustjalast ja mina tabasin end ka varem koolis laua tagant.Tunnistan ausalt, et ma alguses veidi pelgasin Kaarlit, sest eemalt vaadates on tegemist väga imposantse mehega. Üsna kohe saime jutu peale ja sain ka aru, et tegemist on väga hea ja lahke inimesega. Peaaegu igal hommikul ajasime juttu ja vahetasime mõtteid ning arutasime selle üle, kes midagi nädalavahetusel tegi.

Üsna tihti on minul Kaarli abi vaja ja ta on selline mees, kes peab sõna ja tuleb iga kell appi. Oma suure südame ja visadusega on ta jõudnud Eesti meistriks jõutõstmises. Oleksin ise väga seda võistlust tahtnud näha, sest kahtlemata on see ala väga huvitav. Isiklikult olen näinud Kaarli paari trenni pealt ja ütlen ausalt, et see mees on tõeliselt sihikindel ja osav. Ma täitsa huviga olen jälginud tema puhast tehnikat: tõstis ilma ühegi veata ja ta kangil oli päris suuri raskusi sellel hetkel.

Meistrivõistlusel oleks huvitav teada, millest Kaarel see hetk mõtles, aga kahjuks tagantjärgi ei ole meil shakespearelikku monoloogi ja see jääb meil teadmata. Kaarlil tekkis huvi jõutõstmise vastu kergejõustiku kõrvalt, kus oli ka natukene jõutrenni sees. Tõsisemalt hakkas ta asja võtma 14aastaselt ehk peaaegu viis aastat tagasi. Sellest tulenevalt saame väita, et tegemist on suure huviga ja kahtlemata suure spordipisikuga. Harilikult treenib Kaarel Mustjala jõusaalis, kus on vanad vahendid ja tehnika, kuid kõik vajalik on olemas. Sellest tulenevalt saame väita, et alati pole asi vahendite vanuses, vaid tahtmises ja proovimises. Huvitaval kombel pole näiteks Kuressaare Spordikeskuse jõusaalist sirgunud meistrit, aga Mustjala omast on. Härra Kolter mängib ka võrkpalli, aga seda ta mängib rohkem meelelahutuse pärast, kui on rohkem rahvast. Võrkpalli mängib ta harilikult peale oma trenni. Lisaks meistritiitlile jõutõstmises on Kaarel saanud tiitleid ka kolmevõistluses ja lamades surumises.

Kaarel leiab, et peaaegu igal spordiharrastajal tuleb ka soojendust teha, sest ilma soojenduseta ei saa sporti teha. Härra Kolteri harilikuks soojenduseks on peamiselt venitamine ja n-ö raskustega üles ronimine aina raskemaks ja raskemaks. Üldiselt võtab temal soojendus aega keskmiselt 15-20 minutit.

Loomulikult ei saanud ma uurimata jätta ka seda, kuidas mõjutas sportlast kevadine koroonalaine. Kõik jõusaalid, vabaaja asutused olid kinni, trenne ei tehtud ja välijõusaalide kasutamine oli keelatud. Kaarlit mõjutas see mõistagi väga rängasti, sest ligemale kolm kuud ei saanud ta isegi trenni peale mõelda, mis tahes-tahtmata langetas palju tema perfektset vormi. Praegusel hetkel on jõusaalid avatud ja Kaarel kasutab neid võimalusi neli korda nädalas. Õnneks ei ole Kaarlil traagilisi vigastusi olnud, kuid mõlemad õlad, põlve ja selja on ta mitu korda ära nikastanud või ära tõmmanud.

Mõnikord olen ma viinud ka Kaarlit autoga bussijaama või kuhugi poodi. Nüüd, kui mõni päev ma ise ei ole autoga liigelnud, viib Kaarel vastutasuks jällegi enda vinge Audiga mind ka koju või niisama sõitma. Ühel pühapäeval helises kell 19.30 minu telefon, helistas Kaarel. Ta kutsus niisama aega veetma. Harilikult oleksin vastanud, et enam ei viitsi, aga kui Kaarel ikka helistas ja kutsus, siis pidi minema. See õhtupoolik oli väga vinge ja saime jällegi arutada palju.

Otsustasin Kaarliga teha ka intervjuu.

Kui suuri raskuseid harrastad tõsta?
Endast maksimumi andvaid raskusi. (naerab)

Palun kirjelda seda võistlust, kus Eesti meistriks tulid, kui tihe oli konkurents, mille alusel sa punkte saad?
Võistlus toimus Palas, Tartu külje all. Konkurents oli arvatust nõrgem. Punkte sain oma kehakaalu ja tõstetud raskuste alusel.

Kuidas suhtud neisse sportlastesse, kes tarvitavad steroide?
Igaüks treenib end nii, nagu oskab, mul pole nende vastu midagi, steroidid on suur ala spordist.

Kas Jaan Taltsi võib sinu mentoriks pidada või on sinu mentorid pigem Rauno Heinla ja Ervin Toots? Mida sul nendelt õppida on ja kas jälgid ka nende tegevusi?
Minul mentorit ausalt öeldes polegi, jälgin ja järeldan enda arengust ise. Heinlal ja Tootsil on teine spordiala, huvitav ja tore mõelda, et eestlased ka on jõuspordis maailmatabeli tipus.

Jaan Talts on huvitavalt ka väitnud, et tõstmises pole magneesiumiga vaja käsi ega kaela määrida. Käsi pole vaja kinni teipida, et kang ei libiseks ära. Kas sa ise kasutad seda ja mis sina sellest arvad?
Magneesium on haardejõu parandamiseks seoses kangi libisemisega higi tõttu. Ilma selleta on keerulisem võistlustel midagi teha, ise kasutan seda iga trenn. Teipi pole ise kasutanud.

Kas meistritiitel oli ühe sinu selge unistuse täitumine või oli see tehtud töö tulemus?
Läksin sinna kui üksik kalake ookeanis, pigem tuli see töö tulemuse üllatusena.

Kas ja kuidas sinu lapsepõlv andis sulle mingi sellise jonni ja visaduse saavutada ja tahta?
Eks järjepidevust ja tahtmist saab iseendal ka treenida, oleneb palju sa midagi tahad. Lapsepõlves ma kõige leppivam polnud.

Millistel võisltusel oled hiljuti osalenud?
Novembri lõpus oli Kundas klassikaline (ilma varustuseta) lamades surumine.

Millal on järgmine meistrivõistlus, millel osaleda kavatsed (tiitlit kaitsma)?
Järgmise aasta jaanuaris, kuid siis olen kaaluklass kõrgemal ja juuniorite klassis. Noorte klassis enam kolmevõistluse võimalust pole.

Millised on sinu huvid? Tean, et sul on suur kirg ka autode vastu.
Ega eriti mul teisi tõsiseid huvisid polegi peale spordi üldiselt. Autodest, põllumajandusest, tsiklitest ja muust saab teistega ajaviiteks juttu ajada.

Lõpetuseks – tulevikus kuuleme kahtlemata Kaarli tegemistest!

Kaspar Piipuu, 12.a klass
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Galerii