üles
teisipäev, 11. mai 2021
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

11. mai

12. mai

13. mai

14. mai

15. mai

16. mai

17. mai

18. mai

Töötajate sünnipäevad

17. mai

Artikkel, avaldatud 30. oktoober 2020, vaadatud 555 korda, autor Irja Truumaa, keemiaõpetaja
Noored mere- ja vetikahuvilised Autor/allikas: Irja Truumaa

1. oktoobril 2020 käisid Kuressaare Gümnaasiumi loodushuvilised õpilased Saaremaal Kesknõmmel tutvumas Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadusprojektiga ning otsimas vastust küsimusele, mis kasu on vetikatest.

Kesknõmmel on teadlased koostöös Kesknõmme kalakasvatuse käimalükkaja Andro Otsaga ehitanud looduslikul mereveel põhineva katselise veepuhastussüsteemi kalakasvatuse jaoks. Oma tähelepanekuid ning muljeid jagavad KG õpetaja Irja Truumaa ning projektis osalenud õpilased.

Kalakasvatus on väga toorainemahukas ettevõtmine. Kõige rohkem kulub kalade kasvatamiseks vett. Kalasööda ülejääk ja kalade väljaheide sisaldavad suures koguses taimetoitaineid, mis veekogusse liikudes põhjustavad veekogu rikastumist vetikate ja muude taimedega – eutrofeerumist. Tugevasti eutrofeerunud veekogu muutub kõlbmatuks nii senisele vee-elustikule kui ebameeldivaks veekogu ääres ja madalas vees puhkavatele inimestele, st elukeskkonnale üldiselt.

Projekti raames kalakasvatuse juurde ehitatud väikeses veepuhastusseadmes uuritakse, kui tõhusalt on võimalik kalakasvatusest väljuvale heitveele lisatud vetikate abil vett puhastada. Samuti uuritakse, kuidas oleks võimalik looduslähedases puhastusseadmes kasvatatud vetikaid kasutada ja kas puhastusseadmes kasvanud vetikatest tehtud tooted on inimese ja loomade toiduna ohutud.

Kesknõmme kalakasvatuse arendaja Andro Ots rääkis õpilastele, et kala on väga oluline ja suhteliselt keskkonnasäästlik valguallikas. Samuti rõhutas Ots, et kalakasvatus on Saaremaa tuleviku jaoks oluline majandusharu ning tootmise planeerimisel on väga oluline otsida sellist võimalust, mis ei kahjusta mere ega ranniku elupaiku. Kuna Saaremaal on oluliseks majandusharuks ka turism ja vaba aja veetmine, peavad tööstused arvestama, et nad ei halvendaks veekogu ääres ja veekogul puhkamise võimalusi ega ka inimeste elukeskkonda. Kavandatav Kesknõmme kalakasvatus on lähedal ilusale Abula rannale, mille vesi peaks kindlasti jääma puhtaks ka pärast kalakasvatuse töölehakkamist.

Tartu Ülikooli Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja, merebioloogia juhtivteadur Georg Martin tutvustas katselist puhastusseadet, mis lisaks vee puhastamisele võimaldab ka toota vetikaid toiduks. Puhastusseadme juures töötab ka Uus-Meremaalt Eestisse õppima tulnud järeldoktorant Jack Royd Hall, kelle uurimisteemaks on vetikate toodetud toiduainete liikumine bakterite kaudu mere ökosüsteemi Vaikses ookeanis ja Läänemeres.

Jack ja Georg rääkisid, et vetikad ei tooda üksnes suhkruid, vaid ka valke ja rasvu ja et vetikas on nagu masin, mis ei oska õigel ajal seisma jääda – kui toitaineid on vetika enda jaoks liiga palju, liiguvad need vetika tallusest vette, kus on toiduks mikroobidele ja nende kaudu kogu mere toiduahelale.

Georg tutvustas erkrohelist soolikvetikat Ulva intestinalis, mis on „istutatud“ kalakasvatuse puhastussüsteemi ja millesarnaseid vetikaid kasutatakse paljudes riikides toiduks. 2021.aasta alguseks selgub, kui palju mürgiseid aineid puhastusseadmes kasvatatud vetikad võiksid sisaldada. Georg Martini hinnangul on Tagalahe vesi tõenäoliselt nii puhas, et vetikatesse mürgiseid aineid kogunemas pole ja vetikaid võib rahumeeli süüa. Huvitav on see, et looduslikust puhastusseadmest väljuv vesi on puhtam kui Tagalahest kalade basseini sisse voolav vesi.

Pärast puhastusseadme vaatlust tutvustasid Georg ja Jack, kuidas määratakse kaldale uhutud taimestiku liigilist koostist ja kuivmassi, samuti kuidas hinnata kaldale uhutud mereheidise ligikaudset kogust. Vaadeldaval, umbes 150 m pikkusel rannikulõigul oli teadlaste sõnul umbes tonn vetikaid, millest meie vaatluse ajal moodustas enamuse põisadru. „Kui mere kaldajoonel on palju põisadru, siis on kuni 500 m ulatuses kaldast vesi puhas ja läbipaistvus hea,“ ütlesid mereteadlased.

Õpilaste muljed

Kevin Laanekivi 8.d klassist kirjutab Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadusprojekti kohta nii: „Sain teada, et vetikad on kasulikud, kuna nad puhastavad vett. Vetikatest saab teha tervislikku toitu ja ka paberit.“

„Oli huvitav, saime juurde teadmisi kala- ja vetikakasvanduse kohta,“ arvab Mikk Mets 8.d klassist.

Martin Tiirik 8.a klassist kirjutab: „Huvitav, et looduslikult on võimalik nii hästi vett puhastada ja filtreerida.“

Kaspar Veel 8.a klassist leidis, et enim meeldis talle Jack Royd Hall Uus-Meremaalt, kes rääkis vetikatest nii huvitavalt.

„Oli väga põnev teada saada erinevaid asju vetikate kohta,“ teatab Andri Karpu 8.a klassist. „Huvitav oli ka see, kuidas vesi oli pärast vetikafiltritest läbi voolamist puhtam kui looduslik merevesi,“ lisab Andri.

Vaata lisaks agariku kasutamisest ja Norra kalakasvatustest

https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-norra-kalakasvatus-vetikad

https://mereinstituut.ut.ee/et/projektid/mereveel-pohineva-kalakasvatuse-heitvee-puhastamine-suurvetikate-kultiveerimise-kaudu

https://saartehaal.postimees.ee/6728165/mereinstituut-katsetab-heitvee-puhastamist-vetikatega

Keskkonnasaade „Jälg“ (alates 15.30 kuni lõpuni)

Eesti Rahvusringhäälingu videoarhiiv: „Osoon“ nr 992 (16.12.2019, algusest 14.42–26.40), „Osoon“ nr 987 (11.11.2019, algusest 15.05–26.40).

Irja Truumaa,
keemiaõpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Galerii