üles
esmaspäev, 21. september 2020
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

21. september

23. september

24. september

25. september

26. september

27. september

28. september

Töötajate sünnipäevad

21. september

22. september

24. september

Arvamus, avaldatud 28. aprill 2020, vaadatud 840 korda, autor Piia Prei, 3. ja 10. klassis käivate laste ema
Piia Prei Autor/allikas: erakogu

Leheveergudel on sõna saanud õpilased ja õpetajad, jaganud pilte ja nõuandeid eriolukorraga toimetulemiseks. Meie KG uuris ka lapsevanematelt, mis on nende kogemused, ootused ja lootused praeguses olukorras.

3. ja 10. klassis käivate laste ema Piia Prei arvates on nüüd võimalus just iseennast paremini tundma õppida ning pidada aru selle üle, kuhu inimene tegelikult liikuda soovib ning mida päriselt tahab.

Mõtteid eriolukorra mõjutustest minu perele

Elu käib vahel imelikke radu pidi, hetkel oleme olukorras, kus leppimine ja kohanemine on kaks kõige olulisemat mõtet, mida võiks meeles pidada.

Ma ei püüa eirata, aga võibolla ei mainiks oma arvamuses väga palju kogu seda eriolukorra negatiivset poolt, mida me igapäevaselt juba väga pikka aega oleme igast meediakanalist kuulma pidanud.

Eks see olukord on juba mõjutanud meid kõiki: meie lapsi, vanemaid, töökaaslasi, majandust ja loomulikult meid ennast.

Lapsed on head kohanejad, seda võin oma pere laste kohta küll öelda ... Eks on algusest peale vaja olnud ka olukorraga seonduv pereringis läbi arutada, selgitada ja koos mõelda, mismoodi ja miks me midagi teeme. Näiteks maskide kandmine, käte pesemine jne. On olnud päris toredaid ja argumenteeritud vestlusi koos lastega.

Mis on need põhilised õppetunnid, mida see olukord meist sõltumatult meie ellu on toonud ...

Esiteks oleme kõik pidanud kaotama suure osa oma vahetust sotsiaalsusest, mis on inimesele tegelikult väga omane ja teatud koguses ka väga vajalik. Loomulikult on võimalus nutivahendite toel seda suhtlusmomenti mingil määral kompenseerida, aga see ei asenda inimlikku auratsooni, kuhu me vahetu suhtluse kaudu satume. Suur puudus on teiste lähedaste inimeste ja heade sõprade kallidest. Aga see aeg tuleb, mil viirus taandub ja siis võiks kõigepealt ühe kallide ringreisi korraladada – vanemate, vanavanemate ja heade sõprade juurde!

Aga aeg sisekaemuseks on tulnud ja omaenese sisekõne pidamiseks, iseenda paremaks tundmiseks ja arusaamiseks, kes ma olen, kuhu ma liigun ja mida ma päriselt tahan ... Kõikidele nendele küsimustele ei ole meil täna veel vastuseid, aga kogu selle olukorra lõppedes saavad mõtted selgineda ja edasiliikumine võib võtta sootuks uue suuna.

Samas võib öelda, et sotsiaalsus pereringis on vähemalt 50, vahel ka 200 protsenti tõusnud, kuna ühes leibkonnas elades ja hommikust õhtuni koos olles ei saagi teisiti. See koosolemine on harukordne võimalus olla lõpuks üksteise jaoks olemas ja küsida, kuulata, vastata, vaielda mängida, luua, meisterdada, lugeda, laulda, tantsida, sportida ja lihtsalt olla koos. Lõpuks ometi ei pea kogu aeg ütlema, et kiire on, kuigi jah, ikkagi kipub vahel olema ka  kuna laste e-õpe, iseenda magistriõpingud, töö ja kogu trall söögitegemise ümber eeldab ikkagi suhteliselt hea päevakava (küll paindliku) koostamist. Süüa läheb ikka üsna suurtes kogustes, sest kõik tahavad kogu aeg midagi head – tühi kott ei seisa püsti!

E-õppega toimetulek on lastel läinud kenasti. Vaeva on loomulikult tulnud näha, aga õpetajad on andnud lahedaid ülesandeid, mis on üsna tihti olnud seotud meie igapäevaeluga, näiteks tuli meisterdada kõikidele kodustele hommikuks üks mehine võileib!

Meie pere igapäevaelu osa on hea nali, ilma selleta ei ole võimalik minu arvates ühestki väga raskest situatsioonist väljuda. Nii et väike huumor igasse päeva!

Kindlasti on rohkem märkamist, nii üksteise puhul kui ka looduses liikudes erinevate lõhnade ja häälte tunnetamist, pilvede vaatlust, ninal päikesekiirte paituse nautimist – loodus on saanud suureks osaks meie elust. Mets ja meri annavad meile praegusel ajal palju rohkem, kui oleks võinud arvata – tänutunne on südames … On õnn ja rõõm, et meie ümber on nii palju puhast loodust!

Aga lapsed igatsevad nii väga kooli, sest koolis on sõbrad ja mõnusam õppida. Seda arvamust jagan ka mina magistrandina, sest pole lihtne 10 tundi järjest sessipäevadel arvuti taga viibida ja koduseid ülesandeid on loomulikult ka palju rohkem lisandunud. Nii hea oleks koolis vahetult küsida, kuulata ja õppida.

See on hea, kui on koolirõõm ja nagu minu kõige noorem laps mulle mõnda aega tagasi ütles: „Aitäh, emme, et sa mind KGsse panid, see on maailma parim kool!“

Püsigem terved!

Piia Prei, 3. ja 10. klassis käivate laste ema
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii