üles
Reede, 26. aprill 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

26. aprill

27. aprill

30. aprill

2. mai

3. mai

Töötajate sünnipäevad

27. aprill

29. aprill

Artikkel, avaldatud 7. november 2019, vaadatud 3239 korda, autor Toimetus
"Issand, kui hirmus!"
 Galerii Autor/allikas: Gert Lutter

Pühapäev on mardipäev ja selgi aastal ootame marte ja kadrisid oma kodudesse õnne tooma. Teame, et mardid kehastavad meie esivanemate hingi. Mardisante ootame, et saada väge meie igapäevasesse ellu.

Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev ja seda tähistame 10. novembril. Tuntuim mardipäevakomme on martide ringijooksmine, mida tehakse mardipäeva eelõhtul – mardilaupäeval.

Võta sinagi sõbrad seltsi, meisterda lihtsad maskid, õpi paar salmi mardilaulu-joru selgeks, mõned mõistatused kah meelde ja mine tee tuttava perele laupäeva õhtul väike üllatus!

11.b läks maskide valmistamisega väga hoogu!

Ajalooõpetaja Anni Haandi juhendamisel on meie 10. ja 11. klassid igatahes õppinud mardimaskide valmistamist ja uurinud, kuidas mardijooksmine täpsemalt käib. Muusikatunnis olevat isegi laule proovitud ning kuuldavasti lähevad reedel gümnaasiumiklassid oma pisikestele sõprusklassidele marti jooksma! Ehk tulevad siis omakorda pisikesed kadrid suurtele õnne tooma!

11.a tõestas, et ka väga lihtsate vahenditega saab laheda mardimaski kiiresti valmis!

Mardisant on õnne pant

Klassiõpetaja Reet Lasn jagab oma 91-aastase ema meenutust mardipäevast: „Meie, lapsed, kartsime marte. Mäletan, et pugesin alati voodi alla peitu. Voodi alt tulin ikkagi välja, lugesin luuletust, istusin mardi põlve peal ja sain martidelt kommi vastu.“

Tema sõnul käisid tol ajal martideks täiskasvanud ja noored mehed. „Minu isa läks alati sel õhtul naabrimehe poole (teadagi miks, ikka mardiks valmistuma). Ega tol ajal muud selga panna polnud kui tagurpidi kasukad. Ema (minu vanaema) keetis martidele alati palle (jahust ja kartulist paksu pannkoogi välimusega). Ükskord ei ole pallid valmis saanud ja mardid käisid kuumi palle ise potist noolimas. Ema andis kulbiga.“

Õde Tiio (70) meenutab: „Meie käisime martideks ja kadrideks ikka lastena. Põhiliselt saime andideks õunu, väheke ka kommi.“ Kõige rohkem on aga Tiiole meelde jäänud see, kui suuremad mardid ükskord kõik annid ära võtsid. Kadunuks need jäidki, aga järgmistel aastatel võeti alati keegi suurem poiss ühes.

Õpetaja Ruth Jasminile meenub, kuidas kaotas mardijooksus isa sametist veluurkaabu ning kuidas isa aastakümneid meelde tuletas, et kallis kaabu kadunud.

Laupäeva õhta siis maskid ette, vana jope pahupidi selga ja naabrit marditama! Ja kui veel inspiratsioonist puudus käes, siis lõpetuseks väike videojuhend otsa!

Toimetus
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii