Mida peapreemia keeletoimetamistalgutel Sinu jaoks tähendab?
Peapreemia on väga suur tunnustus! Panustasin talgutesse palju oma ajast ja tegin tööd kogu südamega. Väga äge, et seda märgati ja talgulisi niimoodi tunnustati.

Tean, et talguline peab tekste valima keeletoimetamist ootavate artiklite seast. Mille järgi Sina sealt neid valisid?
Keeletoimetamist ootavaid artikleid on Vikipeedias üle kuue tuhande. Mina võtsin vahepeal artikleid lihtsalt tähestikuliselt järjest, et vältida nende artiklite väljajätmist, mis pealkirja järgi esialgu huvi ei äratanud. Nii sain lugeda igasugu erinevatest teemadest. Vahepeal valisin artikleid muidugi ka vastavalt enda huvidele, näiteks keele- või muusikateemalisi.

Kas tead, mitu teksti Vikipeedias on Sinu toimetatud? Mitu neist viimastel talgutel?
Viimastel talgutel toimetasin kokku 135 artiklit, eelmisel aastal umbes 20. Kuna olen eelnevalt olnud kolmel korral Tartu Ülikoolis õppeassistent ja andnud Vikipeedia artikleid kirjutavatele tudengitele tagasisidet ja näpunäiteid, mida ja kuidas tekstis muuta, võib ka need ehk toimetamise alla lugeda. Kokku lugeda on neid kõiki veidi keeruline. Kui võtta ainult talgutel toimetatud artiklid, siis 150–160 kindlasti.

Kas on mõni eriti ere seik või tekst meeles talgutöödest? Milliseid "vigu” kõige rohkem parandama pidid? Milline on sinu arvates praegune eesti keele oskuse tase?
Kuna toimetaja peab pisteliselt või kahtluse tekkides kontrollima ka sisu, siis sellega seoses oli vahel tõesti naljakaid seiku. Näiteks keeletoimetasin Coca-Cola artiklit, milles oli üsna ebaloogiline lause, mis väitis, et Coca-Cola sisaldas 1903. aastani kokaiini ja aastaks 1906 kogus vähenes. Lisaks olid kogused võrreldes ingliskeelse artikliga täiesti teised. Toimetajatööd tehes võib tihtipeale juhtuda, et loed teksti nii mehaaniliselt, et esimesel korral paned tähele vaid artikli keelt ja selline lause võibki kahe silma vahele jääda. Kõige rohkem parandasin ilmselt kokku- ja lahkukirjutamisvigu, komasid ning sõnajärge. Lisaks lisasin peaaegu igale artiklile malli, et artiklis ei ole piisavalt viiteid, mis on väga oluline, sest artikkel ei ole ju usaldusväärne, kui infoallikad on teadmata.

Tartus õppides tundub mulle, et eesti keele oskuse tase on tõusnud, aga eks see oleneb suuresti ka ümbritsevast keskkonnast. Tudengite keelekasutus on üldiselt üsna ilus ja korrektne. Samas kui minna kohvikutesse menüüd vaatama või poodi hinnasilte lugema, võib päris huvitava eesti keele otsa sattuda.

Miks Sa keeletoimetamistalgutel üldse osaled? Miks see Sinu jaoks oluline on? Tean, et see on päris ajamahukas, õpid samal ajal ülikoolis, tantsid rahvatantsu ...
Talgutel on tegelikult ju üllas eesmärk. Kuna Vikipeedia on nii laialdaselt kasutatav infoallikas, võiks artiklite keel olla kvaliteetne. Talgutel osalemine paneb ka heas mõttes endas kahtlema, Keelenõu on kogu aeg kõrval lahti, et vajadusel end kontrollida. Lisaks on tore uusi teadmisi ammutada, ega tavaliselt ei võta seda aega, et nüüd lähen Vikipeediasse ja hakkan iga ettejuhtuvat artiklit lugema. Mõnel korral juhtus, et toimetasin terve teksti ära ja siis hakkasin mõtlema, et mida ma nüüd õigupoolest lugesin. Ettevõtmine oli tõesti aeganõudev, aga kuna mulle meeldib tekstide kallal nokitseda ja keele puhul detailidesse laskuda, leian muu kõrvalt hea meelega ka selle jaoks aega. Eilsel Keeletoimetajate Liidu pidulikul seminaril öeldi hästi, et ärge kirjutage sahtlisse, kirjutage Vikipeediasse. Soovitan soojalt juba gümnaasiumis Vikipeedia keeletoimetamistalgutest või konkurssidest osa võtta!

Osalesid keeletoimetamistalgutel teist korda. Eelmisel aastal pälvisid Miljon+ eriauhinna. Mida see täpsemalt tähendab?
Miljon+ on praegu käimas olev ettevõtmine, mille suur eesmärk on aastaks 2020 miljon eestikeelset Vikipeedia artiklit. Kuna praegu on artikleid ligi 192 000, on veel pikk maa minna, aga projekt on kindlasti hoo käima lükanud. TÜ tudengid kirjutavad erinevate ainete raames artikleid, lisaks toimub pea igakuiselt kirjutamiskonkursse. Miljon+ eriauhind anti mulle eelmisel aastal põhjaliku töö eest: keeletoimetasin enamasti selliseid artikleid, kus tuli nokitseda interpunktsiooni ja pisidetailide kallal.

Kuidas koolis läheb? Kas tulevikuplaanid on selged juba?
Koolis läheb hästi, olen valinud endale sobiva eriala, mis paneb silmad särama. Tulevikuplaanid ei ole veel täitsa selged. Kandideerisin mõned nädalad tagasi suvisesse New Yorgi väliseesti laste laagrisse keeleõpetajaks, lähiajal toimub intervjuu. Loodan väga, et saan sel aastal kogemuse võrra rikkamaks. Lisaks toimuvad juba juulis magistrikatsed.

Kas ja kuidas kõrgkoolis oma erialal eesti keele aastat tähistate? Milline on Sinu arvates eesti keele kõige ilusam sõna? Miks?
Eesti keele aastal toimuvad erinevad konverentsid ja seminarid: emakeelepäeval peeti peahoones keeleteemalisi loenguid, juunikuus on näiteks konverents “Uurali keelte süntaks”. Üritusi on palju, ei jõuagi kõiki loetleda, tahaksin igale poole minna. Üleülikooliliselt toimub järgmisel semestril emakeelse ülikooli 100. aastapäeva ball. Kaunitest sõnadest meenub praegu esimesena “asjaajaja”. Kindlat põhjust ei olegi, see on lihtsalt üks tore vimkaga sõna, mis välismaalased ohkama paneb.