Ameti poolest on Gert IT-spetsialist. Hoolitseb kooli veebilehe eest, mille ta ise on loonud. Programmeerib, on vajaduse korral tehniliseks toeks jne. Sellega aga tema tegevused kaugeltki ei piirdu. "Koolitöö mulle seepärast meeldib, et siin saab tegeleda millega iganes," tähendab Gert ise – üks päev on ta fotograaf, siis küljendaja, siis jälle peaasjalikult IT-mees. "Igavaks siin ei lähe."

Leia fotolt üks naiivsetest, kes uskus direktor-klassijuhataja ähvardusi selle kohta, mis juhtub, kui ilma lipsuta tulla. 9.b klass, 1994

Omal ajal alustas Gert aga hoopis õpetajana. Üsna pea pärast gümnaasiumi lõppu pöördus ta oma endise klassijuhataja Toomas Takkise poole ja küsis tööd. "Direktor ikka aitab," muheleb Gert, kes juba toona oli arvutitega sina peal. Nii hakkaski ta andma arvutiõpetust ehk tundi, kus õpetati tekstitöötlust ja muud säärast. "Minu jaoks oli see eneseületamine, kuna olen pigem tagasihoidlik ja publiku ees rääkida ei armasta, aga õpilased natuke nagu tundsid vist, et ma olen oma noore ea tõttu pigem oma ja väga pättust ei teinud," meenutab Gert. 

Juba õpetamise kõrvalt tegeles ta kooli arvutite haldamisega. "Vanasti oli see keerulisem. Täna tuleb pingutada, et tarkvara katki teha, aga tol ajal oli pigem tüüpiline, et arvuti ei läinud tunni alguses käima ja see tuli tagaruumi viia," selgitab Gert, et õpetajatel tuli tema poole tehniliste probleemide tõttu hoopis tihedamini pöörduda kui praegusel ajal. "Nüüd on töö see pool hakanud ära kaduma, kuna tarkvara on paremaks läinud ja inimesed ise oskavad ka arvutitega paremini toimetada," lisab ta.

Rakveres, tõenäoliselt klassiekskursioon.

Pildigaleriide autor

Mõned head aastad on Gerti võinud kooli peal näha ka fotokaameraga. Omal ajal, kui kool esimese peegelkaamera soetas, polnud ta aga sugugi fotograafiahuviline. "Võeti vastu otsus, et koolil on korralikku kaamerat vaja, see ostetigi ja keegi pidi sellega pildistama hakkama. Algul ei olnud see minu jaoks eriline hobi ja pigem oli nii, et jah, ma võin teha küll," meenutab Gert. Ühest hetkest läksid aga Gerdi fotod järjest paremaks ja nii hakkas fotograafia talle üha enam meeldima. "Praegu vaatan, et mu vanad fotod on ikka päris koledad küll," muheleb ta juba teatud professionaalse kretinismi varjundiga. 

Alaline toimetuse liige on Gert olnud ka koolilehe Meie KG juures. Esialgu oli tegemist pigem infolehega, kuid ühel hetkel võttis hiljutine juubilar Marit Tarkin asja tõsisemalt käsile ja 2003. aastal hakkas ilmuma juba sisukam koolileht. Peatoimetajad on hiljem korduvalt vahetunud, kuid Gert on alati jäänud nende paremaks käeks. Täna on koolileht turvaliselt veebis, kuid omal ajal ilmus see paberil. "Küllaltki pikk debatt oli selle üle, kas on mõtet igal nädalal tuhat eksemplari trükikojast seda paberit välja lasta," nendib Gert. Lõpuks otsustati, et ei ole. Samas olid need tema sõnul huvitavad ajad, kui leht veel kolmapäeviti paberil ilmus. 

Väljaspool kooli naudib Gert väga jalgrattaga sõitmist. "See pole enam hobi, vaid pigem selline fanaatiline juba," märgib Gert laia suuga naerdes. On näha, et rattasport on tõesti tema teema. Kooli ajal Gert kehalise kasvatuse tunde just ei nautinud. Pigem meenub talle veremaitse, mis suhu kippus, kui jälle mõni ränk jooks või harjutus ette võeti. Mõned aastad tagasi avastas ta aga, et sport võib olla ka täitsa lõbus. "Hakkasin trenni tegema, muutsin harjumusi, võtsin kaalus palju alla ja seda inimest, kes oli varem, ei tunne ma enam ära," on mees 40. sünnipäeva eel endaga rahul. 

Kuressaare 2. Keskkool. Seda, et need uksed kunagi pruunid olid, üldse ei mäleta ...

Rahulolevad kolleegid

Rahul on Gerdiga ka kolleegid. KG direktori Toomas Takkise sõnul on Gert üks iseseisvalt mõtlev väga tubli mees, kellele saab alati kindel olla.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Eve Tuisk tunneb aga kahte Gerti: "Kolleegi Gerti ja sõpra Gerti." Sõprus pärineb peaasjalikult mullusest kooliaastast, kui Eve Meie KG peatoimetaja oli. "Selle aastaga avastasin, et meil on palju sarnaseid jooni ja huvialasid. Töösse ja tegemistesse suhtumine on ka üsna samasugune: kui midagi teha, siis kire ja põhjalikkusega, mitte ülejala." Lisaks hindab Eve Gerdi juures kõrgelt ka seda, et kui Gert midagi hästi ei oska, siis ta võtab lihtsalt kätte ja teeb selle endale selgeks. "Gert on nii mitmetahuline ja äge. Palju õnne Sulle, Gert, ikka jätkuvalt julgeid ettevõtmisi ja eneseületamisi!"