Rajaleidja keskuse tähelepanekud ja nõuanded edastas karjäärinõustaja Marjana Luist.

Ametlike vestluste simulatsioonide läbiviimine KG 9.b klassile oli meile kui komisjoniliikmetele huvitav ja tore kogemus. Alljärgnevalt anname ülevaate mõningatest tähelepanekutest komisjonitöö käigus.

Erinevate huviringide, tegevuste ja kogemuste kirjeldamine ENDA TUTVUSTAMISEL annab inimesest mitmekülgse ja tegusa inimese mulje. Kohati tuli vestlustel noore kohta põnevaid kogemusi välja alles vestluse lõpupoole ja sedagi tänu sellele, et komisjon abistas suunavate küsimustega. Soovituslik on juba enesetutvustuse ajal endast võimalikult palju rääkida, sest alati ei pruugi vastuvõtukomisjon kandidaadi huvide ja kogemuste juurde tagasi pöörduda. Küll aga on see oluline info ja annab kandideerijale võimaluse näidata, mis on tema omapära ja erilisus, mille poolest ta teistest kandidaatidest eristub. 

Enda kohta ISELOOMUSTAVATE OMADUSTE väljatoomisel tasub alati ka juurde lisada, millistes olukordades need omadused on avaldunud, et väide saaks ka tõestatud. Näiteks väidet, et oled kohusetundlik, saab kinnitada sellega, et oled alati kodused tööd õigeks ajaks ära esitanud ega ole koolist põhjuseta puudunud. Olukordi kirjeldades saab enda puhul esile tuua nii negatiivse kui positiivse. Ametlikul kandideerimisvestlusel tasub endast pigem positiivne esile tuua. Näiteks olukorras, kus teatud perioodil on olnud kehvemad hinded, võib enda kohta öelda, et olin laisk ja õppimine jäi tagaplaanile. Samas saab sedasama olukorda kirjeldada nii, et sinust jääb pigem positiivne mulje: olen pingutuse tulemusena saavutanud selle, et hinded on paranenud.

Enda SAAVUTUSTE esiletoomine on noortele alati raske. Noorelt inimeselt ei oodatagi, et ta 9. klassi lõpuks oleks saanud Nobeli preemia. Piisab sellest, kui välja tuua näiteks koolisisestel või koolivälistel võistlustel või konkurssidel osalemine. Saavutuseks õpilase jaoks võib olla ka mõni koolitöö, millega ta ise väga rahule on jäänud (nt loovtöö või mõni kirjand) või mõni kooliväline tegevus (nt iseseisvalt õpitud pillimänguoskus). Teisipäevastel vestlussimulatsioonidel saime teada väga palju toredaid ja märkimisväärseid saavutusi, mida KG 9.b klassi õpilased saavutanud olid. Kindlasti aga jäid paljud saavutused esile toomata, sest neid peeti ebaolulisteks või liiga väikesteks saavutusteks. Siinkohal võivad abiks olla õpetajad ja pereliikmed, kellel võivad meeles olla teie mõningad saavutused.  

Kuna valdavalt soovisid õpilased õpinguid jätkata Kuressaare Gümnaasiumis, siis toodi ametlike vestluste simulatsioonidel sageli kooli valiku põhjuseks välja toredad inimesed – nii kaasõpilased kui õpetajad ning kodune ja turvaline keskkond. Õpilased, kes soovivad kooli vahetada, peavad rohkem ennast uue kooliga kurssi viima, et veenvalt koolivalikut ning ootusi koolile põhjendada.

Lisaks sisulisele vestlusele pöörame simulatsioonidel tähelepanu ka KEHAKEELELE. Kui inimene on pinges (ametlike vestluste ajal seda sageli ollakse), ei pruugi ta ise märgata, mida tema keha teeb. Üldiselt olid meie vestluskaaslased simulatsioonidel rahulikud ja enesekindlad nii kehahoiakult kui ka liigutuste poolest. Mõne õpilase puhul andsid tema rahutud käed ja rabistavad jalad närvilisusest tunnistust. 

Vestlussituatsioonis on väga oluline SILMSIDE kõikide komisjoni liikmetega – ka nendega, kes vestlusel väga aktiivselt küsimusi ei küsi. Teisipäevastel vestlustel oli silmside enamiku kandidaatidega väga hea. Küll aga osade kandidaatide puhul tundsid vaiksemad komisjoniliikmed end kohati kõrvalejäetuna, kuna nad ei saanud kandideeritava pilkude osalisteks.

HÄÄLE tugevusele tasub samuti ametlikel vestlustel tähelepanu pöörata. Mõnikord kipuvad inimesed ametlikel vestlustel väga vaikse häälega rääkima – see võib jätta mulje, et tegemist on ebakindla inimesega. KG 9.b klassiga vesteldes ei olnud vaja komisjoniliikmetel oma kõrvu väga pingutada.  

Vastuvõtusimulatsioonide komisjonides olles oli meil võimalus tutvuda 9.b klassi noortega ning näha, kui toredad ja erilised õpilased nad on. Õpetaja Eve Tuisk oli ette valmistanud kogu protsessi: nii ruumide broneerimise kui ka õpilaste nimekirjade koostamise. See tegi meie jaoks simulatsioonide läbiviimise väga lihtsaks. Meile väga meeldis vestelda toredate noorte inimestega ning anda neile ametliku vestluse kogemus.

Kuressaare Gümnaasiumi 9.b klassi ametlike vestluste simulatsioonide komisjoniliikmeteks olid Kristin Lauri, Meelis Lember, Marie Köster ning Saaremaa Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistid Maris Paomees ja Marjana Luist.

9.b klassi õpilaste tagasiside

Simulatsioon oli väga lahe ja andis kogemuse, kuidas käituda ja mida rääkida päris intervjuul. Kahjuks jõudsin enne simulatsiooni käia ära juba ka reaalsel vestlusel. Sel põhjusel otsustasin ma simulatsiooniks mitte valmistuda. Kuid siiski sain teada, mida teinekord enda puhul välja tuua ning mida mitte teha. Joosep

Mina olin vist vähestest, kes meie klassis ette valmistas, ja seda mulle pärast simulatsiooni ka öeldi. Valmistusin niimoodi, et kirjutasin endast natuke: mis mu hobid on, miks ma tahan siia kooli tulla, mis on mu plussid ja miinused. Ma sain enda jaoks sellise positiivse kogemuse, sest mul läks väga hästi. Sain sealt palju teada, kuidas käituda ja rääkida intervjuul. Mikk

Mul ja teistel klassikaaslastel läks simulatsioon hästi ja me olime endaga rahul. Mina isiklikult ette ei valmistanud, sest ma arvan, et selliseks vestluseks ei ole vaja ega saagi väga ette valmistada. Tuleb nii, nagu tuleb. Simulatsioonil küsiti meie tulevikuplaanide kohta ja me pidime rääkima endast. Küsiti ka silmaringi küsimusi, näiteks kes on Eesti riigi peaminister. Mina teadsin vastust, kuid mõned tulid sellest olukorrast, et nad ei teadnud, edukalt välja. Nüüd me teame, kuidas vestlusel käituda, ning ma usun, et kui meil päriselt see olukord tuleb, siis me saame veel paremini hakkama. Elena-Liis