Eestlastena oleme üle elanud palju. Sinna alla kuuluvad nii orjaaeg, sõjad, küüditamised kui ka paljud teised elumuutvad sündmused. Mina, kes ma olen sündinud ja kasvanud vabas riigis, ei kujuta elu teisiti ettegi. Olen harjunud luksusega, mida inimesed kunagi võimatuks pidasid, kuid millesse nad sügaval südames siiski tuliselt uskusid. Hoolimata kõigist tõusudest ja mõõnadest, oleme tänasel päeval vabad. Meil on oma riik. Eesti Vabariik.

Mõnus on elada teades, et võid vabalt uksest välja minna, kooli või tööle jalutada, hingata sisse värsket õhku, avaldada oma arvamust, tantsida, maalida, joosta, karjuda, kasvõi roomata. Siin me seda kõike teha saamegi, kuid kahjuks on olnud ka aegu, mil inimesed kõike, mis vaid pähe tuli, teha ei saanud. Niisiis peaksime olema tänulikud iga päikesetõusu kui ka -loojangu eest ning olema õnnelikud iga hingetõmbe üle, mis meile siin maailmas osaks saab.

Ma armastan oma kodumaad. Ma armastan meie inimesi. Siin on palju ilusat ning puhast loodust, mille keskel me elada saame. Meie kraanidest jookseb puhas vesi, söögiks saab igaüks osta või kasvatada iseendale meelepäraseid toiduaineid. Meil on tasuta haridus ning ka harituse tõstmist peetakse au sees. Kõige tähtsam on see, et meil kõigil on võimalus teha seda, mida tõesti armastame ja teha tahame. Võiks öelda, et piire polegi, meie mõtted ja unistused võivad lennata kõrgelt ning kaugele. Ainsaks piiriks oleme me endil ise.

Meie rahvas on kannatanud piisavalt ning praeguseks on kätte jõudnud aeg elamiseks. Üksteisest hoolides ja positiivse suhtumisega jõuame me veel kaugele. Kuigi me majanduslikult veel kolme rikkaima riigi hulka ei kuulu, siis visaduse ja ühtehoidmise nimekirjas võiksime küll figureerida.

Soovin Eestile rahu, tublisid ja tarku inimesi ning loodan siiralt, et aastasadu tuleb veel tuhandeid. Palju õnne sünnipäevaks, kallis Eesti!