Mõned päevad varem Portugali jõudnuna oli meil suurepärane võimalus iseseisvalt ajalooliselt rikkalikku Lissaboni avastada. Tõeline seiklus algas aga siis, kui buss kõik osalised lennujaama kõrvalt peale korjas ja kaheks nädalaks ilma WIFI ja korraliku kaupluseta väikesesse Arruoquelase-nimelisse külakesse sõidutas. Selgus, et väike külapood ja lausa kaks restoran-kohvikut ühe salajase wifipunktiga selles külas siiski oli. Järgnevad ööd veetsime suurtes sõjaväetelkides.

End sisse seadnuna tutvusime teiste eestlastega, kellest said meile head kaaslased kogu reisi vältel. Peale selle leidsime häid tutvusi ja lausa sõpru mitmetest teistestki riikidest. On hea tõdeda, et vaatamata rahvusele on inimesed tegelikult vägagi sarnased. Päevakavad olid portugallastele kohaselt muutustele avatud, kuid ka meie, täpsed eestlased, harjusime sellise elukorraldusega üpris kiiresti.

Üheskoos võtsime ette ühistegevusi nagu city game ehk mäng, mille käigus kohalikku küla tundma õppisime. Veel sattusime lähedal asuvasse linna, külastasime sealset heal tasemel spordikooli ja saime võimaluse veeta pärastlõuna välibasseinis. Tegevusi jagus ka kodukülas, kus meid külastasid mitmed targad inimesed, kes noortevahetuse teemat „Stop radicalism, share diversity!” erinevate nurkade alt lahti mõtestada püüdsid. Huvitava lähenemisena jääb meelde ka mitmetunnine strateegiamäng, mis esmapilgul kuumal päeval liialt süvenemist nõudis, kuid mille lõpplahendus oli täiesti ootamatu ja geniaalne. Hea näide mitteformaalsest õppimisest! Teisel nädalal veetsime ühe päikselise päeva tuntud surfarite paradiisis, Nazaré rannas, kus ka nädal aega õpitud flash mobi kava esitasime. Lihtsalt öeldes kujutab flash mob endast suurt hulka inimesi, kes saavad kusagil avalikkuse ees kokku, teevad midagi omapärast ja pilkupüüdvat, üldiselt ühistantsu näol, nagu meie seda tegime. Meeldejääv oli ka Lissaboni lähistel aset leidnud Portugali noortele suunatud noortepäev ja kanuusõit. Õhtuti korraldasime laagriplatsil kultuuriõhtuid, kus iga riik enda maad mõne video, laulu või tantsuga tutvustas. Iga riik oli kodumaalt kaasa toonud ka maitsvaid elamusi kommide, küpsiste või soolase ampsu näol. Nii mõnigi tuli päev hiljem uurima, kas eestlastel veel Kalevi komme pakkuda oleks.

Võime kindlalt väita, et noortevahtus Portugalis oli meie kõigi selle suve sündmus. Tahaksime väga loota, et see ei olnud meie viimane noortevahetusprojekt. Iseseisvus, uued tutvused, kogemused – sellel on jääv väärtus! Julgustame kõiki noori sellistest projektidest osa võtma!

Soovime selle suurepärase võimaluse eest tänada MTÜ Islanderit ja Ingrid Põldemaad, kellega Kuressaare Gümnaasiumi kooliperel ka varasemalt (ja loodetavasti ka tulevikus) ainult head koostöökogemused on. Samuti suur tänu KG koolituskeskuse Osilia juhile Margit Düünale, kes oli oluline lüli, et just meie seda reisi nautida saime. Aitäh, Tartu eestlased hea seltskonna eest! Järgmiste projektideni!

Kirjutamisele aitas kaasa ka klassiõpetaja Lelet Aavik.