Laudkondade arutelu juhtisid Eve Tuisk, Madli-Maria Naulainen, Lelet Aavik, Kaja Puck, Anni Haandi, Maria Koppel, Grete Pihl, Marit Tarkin. Pooleteisttunnise kohvikudiskussiooni jooksul kogunes mitmeid lehekülgi väärtuslikke mõtteid ja tekkis mõnus koostöine atmosfäär õpetajate ja lastevanemate vahel. Suur tänu lastevanematele energiat ja häid emotsioone süstinud õhtu eest ja aitäh kõigile, kes hariduskohviku ettevalmistamisel nõu ja jõuga abiks olid!

Järgnevalt lastevanemate hariduskohvikus kogutud ideepangast lähemalt.

1. Põnev õppetund, arutelu juhtisid Eve Tuisk ja Madli-Maria Naulainen.

Keskendusime laudkonnas „Põnev õppetund“ sellele, mis paneb õpilasel koolis silma särama ja mis paneb teda kodus muljeid jagama ning rõõmustama, et täna oli koolis nii tore päev. Arutlesime erinevate metoodikate ning nutiseadmete rolli üle tänapäevases koolis. Vanemad töid arutluses välja uusi ägedaid ja innovaatilisi ideid. Laias plaanis saab lastevanemate mõtted koondada nelja üldise punkti alla. 

Õppetund peab olema elulisem ja praktilisem, sellega ka tulemuslikum, et kodus ei peaks õppima! Rõhutati, et väike õpilane tahab eriti avastada ja väljas käies õpib lisaks ainele ka käitumist. Leiti, et laste ideid võiks vähemalt kord nädalas võtta tunni läbiviimisel arvesse.

* Külastada võiks näiteks sepi- või klaasikoda, lauta, käia õuesõppel, kasvatada taimi.

* Kasutada võiks erinevad meetodeid – meeskonnatöö, arvutiklassiõpe, õpilane õpetab või koostab õppematerjali (hea lahendus andekate igavlemise vastu ka juba 1. klassis!).

* Õpilased võiks viia üheks nädalaks näiteks lasteaeda tööle, et näidata neile päriselu ja seda, mis töötegemine üldse on. Gümnaasiumiastme töötunnid võiks teha mõne töökoha juures.

* Õpetada ja arendada tuleks suhtlemis- ja analüüsioskust.

* Iga teema puhul tuleb jõuda rakendamiseni: et õpilasel oleks, mida oodata, et ta saaks luua. Saab suunata, miks Pythagorase teoreemi on vaja teada ehitamisel, kuidas arvutada, mitu tapeedirulli on vaja osta ühe toa tarbeks ja kui palju kulub seina värvimiseks värvi. Miks mitte reaalselt mõni ruum ka remontida.

* Rohkem tuleks tööle panna erinevad meeled: haistmine, kompimine, maitsmine ...

Õppetund olgu lõiming! Nii saab iga õpilane valida endale valdkonna, milles panustab, saab arendada eelkõige talle huvi pakkuvat.

* Lõiming erinevate ainete vahel mingi teema lavastamisel, viktoriin-orienteerumisel „Rakett 69“ eeskujul, teemanädalal, näiteks Harry Potteri nädal, kus kõik võtavad endale rolli, ka õpetajad, kogu õppetegevus on seotud selle temaatikaga.

* Lõiming digiga, kus juutuuberid koostavad näiteks teemapõhise blogi töövihiku täitmise asemel.

* Erinevate meelte lõiming Musical Ly abil, kus seotakse kuulamine, laulmine, näitlemine, matkimine, salvestamine jne.

* Lõiming ühiskonnas toimuvaga, näiteks muusikatunnis saaks üheskoos läbi laulda eurolaulu, tõlkida ja analüüsida seda.

Õppetundi juhtigu õpetaja, kes ...

* on piisavalt range, kelle tunnis valitseb kord, kes tunnustab õpilast teiste ees ega anna negatiivset tagasisidet („Sa nagunii ei saa hakkama!“);

* kutsub tundi laheda eeskuju (nt vilistlase apteegist) mingil teemal rääkima, kusjuures ta võiks rääkida ka ebaõnnestumistest;

* helistab näiteks TÜ bioloogile Skype'i teel või mõnele teadlasele-vilistlasele välismaal, kes mingit teemat analüüsib ja seletab.

Õppetund soosigu DIGI sihipärast kasutamist, kuid oluline on selle kõrval arendada ka verbaalset julgust! Digiga ei tohi üle pingutada.

* Õpetada tuleks spetsiifilisi programme (fototöötlust, otsingute sooritamist, slaidiprogrammide erinevaid võimalusi jne).

* Tuge võiks pakkuda ka lastevanematele – enne, kui annan lapsele nutitelefoni, võiksin teada ja teha seda ... 

Kirsina tordil tulid meie laudkonnas ka mõned hullud ideed, milles oma iva on kindlasti olemas!

* Põneva tunni ettevalmistuseks peab õpetajal olema rohkem aega, seega kontakttunde peaks olema vähem kui praegu.

* Avada tuleks ööpäevaringne õpetaja nõuandeliin.

* Koolis võiks mängida ka perekonda, ikka nii, et laps antakse päriselt kätte.

2. Hindamine, arutelu juhtisid Grete Pihl, Marit Tarkin.

Keskendusime laudkonnas „Hindamine“ küsimustele, kas numbriline hindamine on vajalik, kas hinne paneb õppima, mis motiveerib õpilast edasi arenema ja teadmisi omandama, milline tagasiside koolis oleks parim? Millises suunas peaks hindamissüsteem liikuma täna, 21. sajandil?

Lastevanemate välja pakutud mõtted:

* Õpieesmärk peab olema (ei ole vahet, kas antakse sõnaline hinnang või pannakse hinne).

* Õpilase vastutus – õpilane annab oma tegevusele, teadmistele ISE hinnangu, seostab selle praktilise eluga.

* Vigadest õppimine (õpilane peab julgema eksida, võib eksida!) -> oma töö analüüsimine -> järelduste tegemine -> uue eesmärgi seadmine.

* Hinne/hinnang peab kajastama arengut võrreldes eelmise tulemusega/saavutusega

* Lõimitud õpiülesannete koostamine – üks kontrolltöö/projekt sisaldab ülesandeid, mille lahendamisel peab õpilane kasutama erinevates õppeainetes omandatud teadmisi – oskusi

* Hinne või hinnang? Hinne (number) ei ole vajalik, TAGASISIDE on vajalik! See peab õpilast õppima motiveerima. Õpilane töötab, kui õpiülesanne on jõukohane.

* Arvestatud/mittearvestatud oskusainetes? PINGUTUS õpiülesande täitmisel on vajalik. Kui ei pinguta, siis ei ole arvestatud.

* I kooliastme hinnangute tubli – väga tubli – harjuta kasutamine: harjuta polnud hea sõna õpilase oskusi iseloomustama – Mida harjutan? Kui kaua? Millise tasemeni?

* Sõnalised hinnangud I kooliastmes: hinnang osaoskustele jääb õpilasele arusaamatuks, eduelamus jääb saamata (laps ei saa alati aru, kas tal läks koolis hästi või mitte ...). Hinne oleks konkreetsem, mõistetavam, kuid halb hinne ei pane kedagi õppima.

* Valgusfoor – seda saaks hinnangu andmisel sümbolina kasutada

* Varasem algklasside sertifikaadi-laadne tunnistus oli parem kui praegune eKooli väljatrükk.

* E-koolis peaks olema numbriline hinne + kommentaar omandatud teadmiste-oskuste kohta: hinne üksi ei peegelda seda, milliste teadmiste-oskuste osas on puudujääke

* Hinnata võib, kuid peab lähtuma iga õpilase individuaalsusest (eriti kehalises kasvatuses), hindama peab õpilase ARENGUT (võrreldes lähtepositsiooniga).

* Lapsevanema huvi hinde vastu vs huvi selle vastu, mida laps koolis õppis, mida uut teada sai – lapselt tuleb ka kodus osata küsida õigeid küsimusi (Ära küsi: Kuidas sul koolis läks?, Mis hinde said?, küsi: Mida täna uut õppisid?, Mida teada said?)

* Lastevanemate koolitamine uue hindamissüsteemi kohta on vajalik

3. Kogukonna kaasamine, arutelu juhtisid Anni Haandi ja Maria Koppel

Muutunud õpikäsitlus, mille poole tänased koolid liiguvad, soodustab kogukonna kaasamist erinevatesse kooli poolt korraldatud õppe- ja kasvatustegevustesse. Täna võib öelda, et esimesi samme kogukonna kaasamisel kooliellu on tehtud juba mitmed aastad nii erinevate ürituste sponsoreerimise näol kohalike ettevõtete poolt kui ka Merispordi Seltsi kaasamisega õppetegevusse.

Samuti on lapsevanemaid kaasatud erinevatesse klassi- ja lennu koostööprojektidesse ning vanemad on tagasisideküsitluste näol saanud kaasa rääkida kooli arendustegevuses. Valdkondi, milles kogukonna roll võiks olla tänasest tunduvalt suurem on aga veelgi.

Lapsevanematele suunatud hariduskohvikus tuli välja palju huvitavaid ideid, mille ellurakendamist võiks koolis kindlasti arutada. Huvitavamatena saab näiteks välja tuua KG 40. juubeliks staadionikontserdi korraldamise ning vanemate ja laste laulude õhtu. Samuti tõi pea iga laudkond välja, et kool võiks aktiivseid vanemaid rohkem kutsuda kooliga koostööd tegema, omavahel tutvuma ja kontakte looma, kõlama jäi talgupäeva idee – „KG teeb ära!“. Mõned tunnid ühistööd annaks hea võimaluse kogukonna kaasamiseks ning võimalusel saaks tegevuse siduda ka õppetööga.

Rääkides ettepanekutest ja ideedest kohaliku kogukonna kaasamiseks, jõuti seisukohale, et riigilgi on siinkohal palju ära teha – näiteks peaks olema riigi poolt tagatud õpilastele vaba juurdepääs muuseumidesse. Võimaldades õppetegevusi kohalikes muuseumides, oleksid õpilased kursis kohaliku ajalooga ning kindlasti külastaksid ka täiskasvanuna neid rohkem. Seega peaks riik vaatama muuseumide ning koolide koostööle pikemas perspektiivis.

Kogukonna kaasamine on valdkond, millele tuleb teadlikult suuremat tähelepanu pöörata ning innustada kohalikke ettevõtjaid kooliga senisest enam koostööd tegema.

4. Raamist välja ideed, arutelu juhtisid Kaja Puck ja Lelet Aavik.

Albert Einstein on öelnud: „Jätkata seniseid tegevusi ja oodata erinevaid tulemusi on hullumeelsus!” Seepärast, kui me tahame saada mingeid uusi tulemusi, peamegi välja mõtlema natuke teistsuguseid tegevusi kui seni.

Raamist välja mõtlemine on hästi vahva. Meie lauas oli võimalik  välja paisata  nii suur hulk „hulle” ideid, kui parasjagu pähe tuli. Õhtusel ajal peale tööd on raske olla käsu peale loov ja lasta fantaasial lennata, aga lapsevanemad said sellega kenasti hakkama.

Vanemate poolt välja pakutud uued ja innovaatilised ideed:

Keskkond

* Tore oleks, kui hea emotsiooni tekiks kohe kooli sisenedes (helid vastavalt aastaajale, laulev trepp vms). Samuti võiks olla koolis koer või mõni muu loom, et tekitada lastele rõõmu ja vaheldust.

* Koolil võiks olla nii kooliaed kui ka kanad, hobused, lambad, lehmad (eks ikka selleks, et lapsed ei arvaks, et need on muinasjututegelased).

* Ruumide ja sisustuse poole pealt toodi välja, et võiksid olla vooderdatud seintega ruum väljaelamiseks, puhkenurk koos kotttoolide ja mängudega, sisetervise(seiklus)rada, istumispallid, stand up lauad, legotoolid, tahvlisein, kiiged õuealale/siseruumidesse, poksikotid, välijõusaal,Tarzani köis.

Vahetund

* Vahetundidesse on organiseeritud mängud, lisaks joogavahetunnid. Ning üks koolipäev kui tervik, kus vahetunde üldse pole. Tundides toimub õppimine ka liikudes.

Söömine

* Söömismurede leevendamiseks võiks toimuda ka talveaias söögi serveerimine Soojal ajal võiksid lauad olla lisaks söökla kõrval sisehoovis. Samuti tuli kõne alla üks tund tervel koolil lõunapaus

”Toidutunnid” (nt valmistatakse kodus söök ja keeletundides tutvustatakse retsepti vastavas keeles). See ilmselgelt leevendaks tühjakõhutunnet.

Üritused

* KG filiaal Lõuna-Euroopassse, kuhu läheksid 9. klassid õppima geograafiat, bioloogiat, purjetamist, keeli jne (toimiks nagu praegu suusalaager). See võiks olla minimaalselt kaks nädalat ja oleks ühtlasi ka lõpureis. 
* Võiksid jätkuda stiilipäevad, lisaks värvinädal (kogu kool on riietatud samades värvides)
* Kooli 40. juubeli raames KG tantsu- ja laulupidu. 
* Õpetajate vahetus ainete raames, kooliastmeti. Lapseanemad kooli õpetajateks!
* Võiksid toimuda nii  tunniplaanivaba nädal kui ka „hea sõna päev”. Elevust tekitaks kindlasti ka keskkonnavahetus – iga klass saab ühe päeva õppida teises koolis ühe päeva. (nt SÜGi 1.c klass õpib KGs koos KG õpetajaga ning  meie kooli lapsed on samal ajal koos SÜGi õpetajaga).
* Ühel päeval võtavad kõik õpilased, miks mitte ka õpetajad, kooli kaasa oma lemmikloomad. See oleks nn loomade päev.

Väga tervitatav oleks vanemate meelest ka see ka see, kui direktor võtab igal hommikul õpilasi kooli uksel vastu. Kui nii tihti ei saa, siis vähemalt nädala alguses või lõpus.

Praegu olid paljud ettepanekud veel tingivas kõneviisis, kuid üpris tõenäoline on, et mõne aja pärast saab  nendest rääkida kindlas kõneviisis.

Lapsevanemad arvavad

Ägedate ōpetajate klubi väärib igati oma nime, sest hariduskohviku korraldamine oli üks väärt ettevōtmine. Lisaks ägedatele ōpetajatele olid ühise laua taga üliägedad lapsevanemad ning selline koosolemine ning erinevate teemade üle arutamine oli väga inspireeriv.

Erinevaid lahendusi ning mōtteid koolielu kohta oli palju, aga mōnusa huumoriga käidi välja ööpäevaringne valveōpetaja telefoniabiliin ning kindlasti valmistaks palju elevust juutuuberdades koolitükkide tegemine. 

Kōige raskema teemana tundus kogukonna kaasamine, aga arvan, et kui jätkatakse sellise maailmakohviku formaadis toimuvate mōttetalgute korraldamist, siis muutub ka kogukond aktiivsemaks,sest koos on kena. Anneli

Hariduskohviku teemad ja korraldus olid hästi läbi mõeldud, kõik osalejad rõõmsameelsed ja täis tahet teha koostööd kooliga, läbi mille võimalus muuta laste koolielu paremaks. Kohvikus oli väga töine õhkkond. Meie lauas räägiti kõige aktiivsemalt kaasa kogukonna kaasamise ja hindamise teemadel. Kuid ka teised teemad ei jätnud meid ükskõikseks. Kairi

Minu meelest on tegemist väga toreda ja vajaliku algatusega. Maailm on üha kiiremas muutumises ja nagu mulle oma laste pealt tundub, siis nö vanaaegsed õpetamismeetodid ei ole nende puhul üldse hea variant. Neid motiveerivad hoopis teistsugused asjad kui meid omal ajal. Minu unistus on see, et lapsed suudaksid koolis õpetatut siduda päris eluga. Et kool oleks vanematele abiks laste ettevalmisel iseseisvaks eluks. Rohkem võiks rõhku panna inimsuhetele, nende hoidmisele jne Sellest tulenevalt on mul suur lootus, et hariduskohvikus kogetu aitab koolielu ka päriselt lastele ja õpetajatele mõnusamaks muuta. Kuna asi on alguse saanud ägedatest õpetajatest ehk siis ikkagi koolist endast, siis võiks ju loota, et mõni lahe idee viiakse ka päriselt ellu. See annaks ka lapsevanematele usku juurde, et nende arvamus loeb. Liiga tihti juhtub ka nii, et küsitakse arvamust, aga sellest ei muutu midagi.

Edasi oleks loogiline liikuda nii, et igast teemast valida 1-2-3 ettepanekut, mida arendama hakata. Saab moodustada töögruppe, kes tegelevadki ühe asjaga. Nt väliklassiruum – kui otsustatakse, et see on asi, mida vanemate/kogukonna abiga saab ellu viia, siis hakataksegi selles suunas minema. Hindamissüsteemiga on ilmselt keerukam – vanemad oskavad tihti öelda, mis neile ei meeldi, aga kuidas meeldiks, on juba raskem välja mõelda. Igal juhul tahan ka edaspidi sõna sekka öelda. Merike 

Aitäh, head lapsevanemad, et tulite meiega kaasa mõtlema, oli äge õhtu!

Kuressaare Gümnaasiumi Ägedate Õpetajate klubi nimel

Grete Pihl, Marit Tarkin, Eve Tuisk, Anni Haandi, Kaja Puck

Projekti elluviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.