üles
reede, 7. august 2020
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

8. august

9. august

10. august

11. august

12. august

13. august

14. august

Töötajate sünnipäevad

10. august

Teade, avaldatud 29. aprill 2014, vaadatud 2993 korda, autor Marit Tarkin,
Eesti keele riigieksam Autor/allikas: Maidu Varik

„Kirjutamine on nagu une nägemine.“ Allan Hmelnitski

30. aprillil kirjutavad abituriendid eesti keele riigieksamit. Päevalehes septembrikuus antud usutluses ütleb krimijutu autorina kirjandusilma sisenenud Allan Hmelnitski: „Istud, pilt hakkab jooksma, tekst tuleb – paned kirja. Ja pärast üle lugedes saad aru, et aju on igasugused muljed, mõtted, juhtumid ja kogemused veskist läbi lasknud ja uutmoodi kokku pannud.“ Selline mõnus tunne võiks olla ka kõigil 30. aprillil esimest lõpueksamit kirjutavatel koolilõpetajatel. Kirjandusõpetajad peavad teile pöialt! Eksamist...

Kolmandat aastat toimub eksam uue süsteemi järgi, koosnedes kahes osast – lugemisest ja kirjutamisest. Lugemisülesande käigus tuleb eksaminandil läbi lugeda 4 variandi hulgast valitud tekst ja vastata tekstipõhiselt 3 või 4 küsimusele. Lugemisülesande sooritamise eest on võimalik saada maksimumina 40 punkti, hindamisel arvestatakse õpilase otsest tekstist arusaamist ja detailitäpset vastust.

Teiseks ülesandeks on kirjutamisülesanne. Kirjanditeemat ei anta enam ette, vaid täpsustakse valdkond, milles õpilase arutelu oodatakse. Õpilasel tuleb enda töö pealkirjastada ise ja lähtuda ette antud probleemist. Kirjandi maksimumtulemuseks on 60 punkti, millest 25 on suurepärase sisu, 20 korrektse õigekirja, 10 stiili ja 5 vormi eest.

2013. õppeaasta riigieksami statistikat

2013. aasta eesti keele riigieksamil osales 7931 eksaminandi, neist lisaeksamil 32 ja korduseksamil 33 õpilast.

Eksamitulemuse apelleeris 78 õpilast (0,98% eksaminandidest), neist 22 õpilase tulemust tõsteti, ühe tulemust langetati.

2013. aasta eesti keele riigieksami põhieksamil osalenud õpilaste keskmine tulemus oli 62,3 punkti (62,3%).

Põhieksamit ei sooritanud (s.t tulemus oli madalam kui 20 punkti) 48 eksaminandi. Neist 24 parandasid oma tulemust korduseksamil.

Maksimumtulemuse (100 punkti) sai 15 eksaminandi, miinimumtulemust (0 punkti) ei saanud ükski õpilane.

Väga hea eksamitulemuse (90–100 punkti) saavutas 4,63% põhieksamil osalenutest (366 õpilast).

Väga madala tulemuse (0−10 punkti) sai 6 õpilast.

Noormeeste ja neidude kirjandite teemaeelistusi võrreldes selgub, et tüdrukud arutlesid peamiselt inimeste soovide ja unistuste ning noorte väärtushinnangute üle. Neidude hulgas oli kõige ebapopulaarsem variant, milles tuli analüüsida uue meedia rolli ühiskonnas. Noormehed eelistasid arutlust keskkonnaga seotud teemal.

Hindajate tagasisidest

Hindajatelt saadud tagasiside põhjal võib esile tuua eksamitöödes ilmnenud tüüpilisemad probleemid ja eksimused.

Lugemisosa: töö oli ebakorrektselt vormistatud (ei osatud vastust liigendada, tööd olid soditud); tsitaadid jäeti märkimata; sõnastus oli ebatäpne; ei pandud tähele mõnd väikest nüanssi/detaili; puudus sissejuhatav lause; refereeriti liiga püüdlikult alusteksti; vastuse teksti kinnitati tsitaatidega, mis kordasid vastuse sõnastust; õigekirjavead (nt loetelu, viitamine); ülesanne lahendati osaliselt; vastus oli pinnapealne või liiga üldsõnaline; oma tekst ja tsitaat jäeti sidumata; vastuses oli liigset teksti (kirjutati sellest, mida ei küsitud); teksti tõlgendati valesti; artiklis toodud laused kirjutati maha ja esitati oma mõtetena.

Lühikirjand: analüüsiti esitatud probleemi üht aspekti või käsitleti probleemi liiga üldiselt; probleemi käsitleti lihtsustatult; tekst oli pealiskaudne ja/või laialivalguv; tekst oli nõutust palju pikem või palju lühem; analüüsi- ja argumenteerimisoskus oli nõrk (argumente vähe, palju üldsõnalist teksti, analüüsi asemel jutustamine või olukorra kirjeldamine); tekst oli nõrgalt seotud (nt sissejuhatus ja teemakäsitlus, põhjus ja tagajärg); toodi sobimatuid näiteid ilukirjandusest või näited puudusid; sisu ei sobinud pealkirjaga; ei teatud mõisteid „väärtus”, „väärtushinnangud”, „uus meedia”; esitati vähe fakte või esines faktivigu (nt Eestimaa ajalugu ja 20. sajandit puudutavad faktid); teostele ei lisatud autoreid, aeti segamini autor ja teos; tsitaatidega liialdati või tsitaadid ei haakunud tekstiga.

http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2013/

Vaimu värskendamiseks

Järgnevate mõttekatkenditega enda proovikirjanditest soovib KG 12.a klass kõigile eksamitulle astujaile lennukat sulge!

Elu ei ole lihtne ning saatusele meeldib eludega mängida. Seetõttu ei ole lootust, et kunagi oleks võimalik maailma ilma ühegi mureta. Utoopia jääb vaid utoopiaks. Elus on vaid kolm asja kindlad: surm, maksud ning see, et Kreeka ja Küpros üksteisele Eurovisioonil 12 punkti annavad. Kõik muu on lahtine. Keegi ei näe probleeme tulemas. Aga alati on olemas sild üle kriisi. See, kas sild leitakse, on iseasi. Aga see sild eksisteerib ning peale tormi tuleb alati päike välja. Riin

Kuna suur osa õrnemast sugupoolest usub, et neile on liiga tehtud, on tagajärjeks meeste õiguste vähenemine. Kehtestades sookvoodid, saavutatakse ju tegelikult olukord, kus mehed, kes on raske töö ja vaevaga tippu jõudmise ära teeninud, jäävad võib-olla tunduvalt vähem kompetentsete naiste arvelt ukse taha, sest seadus on määranud protsendi, kui palju kumbagi sugupoolt juhtkonnas võib olla. Seega pannakse alus diskrimineerimisele, kuna valitsema saavad inimesed tänu oma soole, mitte tänu pädevusele. Et meeste õigusi siiski kaitsta, on feminismile vastureaktsioonina tekkinud lausa uus liikumine – maskulinism. Naiste õiguste eest võitlemine on läinud nii kaugele, et teatud teenuste eest tehakse isegi hinnavahet. See ei ole sooline võrdõiguslikkus, kui ööklubides kehtib iga öö seaduspära, et naistele on esimesel tunnil sissepääs tasuta, meestele aga 3-6 eurot. Minu teada sünnib iga inimene siia ilma võrdsena. Isiku sugu on siiski looduse valik ning selle põhjal valida, kui palju keegi ühe ja sama teenuse eest maksab, on ju täielik diskrimineerimine. Ühiskond on nii teravalt võidelnud naiste õiguste eest, et on täiesti ära unustanud kaitsta meeste omi. Igal reaktsioonil on vastureaktsioon. Johanna

Elu on üks suur restoran La Vie, mida sombusest ja nukrast tänavapildist on raske üles leida. La Vie – elu restoran, kus täidetakse kõik soovid. Mida aga tellida? Iga päev ümbritsevad inimesi valikud. Valikud, millest tuleks välja selekteerida see õige ning siis tellimus sisse anda. Inimesed soovivad tihtilugu seda, mis on väljaspool nende käeulatust ja reaalsust. Kas indiviidi unistused on tegelikult nende enda omad või on need hoopiski sihid, mida ühiskond on alateaduslikult pannud unistama? Tänapäeval kehtib põhimõte „naabrist parem“, mille poliitika tuleb väga hästi välja G. Orwelli teoses „Loomade farm“. Aga kas sigade poliitika tõi neile rahu? Manfred Kets de Vrie on öelnud: „ Elus tuleb püüelda iseenda unistuste poole või täita teiste omi. Kuid tõeliselt elusana tunneme end vaid oma unistuste suunas liikudes“ . Liiga paljud inimesed ei mõista, et unistuste tõeks saamine ei sõltu juhustest, vaid valikutest. Restorani La Vie uksed on alati avatud, kuid tihtilugu ei suuda paljud inimesed oma tellimust sisse anda. Kaari

Tundub, et võrdsus ei ole see, mida naisliikujad otsivad. Pigem jääb mulje, et nad üritavad kõike vastupidiseks muuta. Paarikümne aasta pärast ongi nii, nagu Sirje Kiini essees „Naised aastal 2050“ unistatud – naised juhivad elu samal ajal, kui meestel on aega oma hobidega tegeleda. Kiini sinisilmne unistus riigi esiots nn nõrgema sugupoolega täita ei tundu nii absurdne kui see, kuidas tema silmis kõik välja nägema hakkab. Koduse vanema palk ja eramajad, mille ülalpidamine on seda soodsam, mida suurem on pere, soodsad õpingureisid, iibe tõus – kõik see tundub minu jaoks liiga roosiline. On naljakas, et ta peab mehi niivõrd nõrgaks, et nad ei suuda riiki paremuse poole lükata, kui mehed on just need, kes alates iseseisvumisest riigi käima lükanud on. Teele

Eesti iive on madal, mis näitab, et naised on perekonnaprobleemidega üksi jäetud ning tunnevad liiga suurt vastutust oma topeltkoormuse ees ja nad hoiduvad järglaste planeerimisest. Feministid ei unusta, et naise roll on olla ema. Otse vastupidi ei jäeta rõhutamata, et meil naised on trump. Mehed ei saa iial tunda, mida tähendab uue inimese sünnitamine sellesse maailma. Olgugi et ühiskonnas levinud arvamusi võib tõlgendada nii, nagu naised peaks seda ebameeldivaks kohustuseks hoolitseda oma järglaste eest, siis tegelikult on see iga ema uhkus. Ajalooline peremudel ei tohi muutuda. Traditsiooniliselt jääb perepeaks siiski isa ja see on ka väga teretulnud. Kahjuks sellises riigis nagu Eesti, kus üksikvanemate protsent on kõrge, on üha rohkem naisi, kellel ei ole meest sellesse rolli tõugata. Grete

Lennukat sulge kõigile elluastujaile, olge enda töödes ausad, argumenteerige enda seisukohti ja tõestage, et olete valmis maailma vallutama :-) Kirjandusõpetajad peavad teile pöialt!

Kuressaare Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja,
riikliku eksamikomisjoni liige

Marit Tarkin,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii