Mina olen Kaur Kullaste. Ma tulen Kohila Gümnaasiumist Raplamaalt. Tahtsin tulla vahetusõpilaseks, et näha, kuidas muudes kohtades koolielu toimib. Selleks osalesin VeniVidiVici programmis. Mul oli vaja täita ankeet ja vastata meilile tulnud küsimustele. Programmiga liitudes oli mul vaja valida kolm kooli, kuhu võiksin vahetusõpilaseks minna ning programm ise otsustas, et peaksin tulema Nooruse kooli.

Põhjus, miks valisisn nende kolme kooli sisse Nooruse kooli, oli see, et see pole Mandri-Eestis ja on hoopis teistsugusemas kohas. Varem ei teadnud sellest koolist midagi.

Erinevuseks Kohila ja Nooruse kooli vahel on, et Nooruse kooli keemiaõpetaja on palju parem. Lemmiktundi mul pole, aga meeldivad kehaline kasvatus ja kunst, kuna need on lihtsad ja ei pea mõtlema nii palju. Kunst on nagu 45-minutiline vahetund.

Mu hobi on jalgpall. Jalgpalliga olen tegelenud 9–10 aastat. Mängin klubides Kalevi Kratid ja Kohila Püsivus.

Saaremaal olles elasin õppejuhi juures – oli rahulik ja söök hea. Elasime seal korteris kahekesi.

Põnevad asjad Saaremaal olid tuulikud, linnus, loodus, neid nägin ringsõidul.

Oluline on käia vahetusõpilaseks, kuna tagasisides saab oma koolile ja vahetuskoolile öelda, mis teistmoodi on, et nad saaksid halbu asju paremaks muuta. Oma koolile soovitaksin, et võiks olla vähem tunde ja aprillist praktikatunnid. Nooruse koolis võiks tunnid alata 8.30, vahetund võiks olla 10 minutit, pudruvahetund 15 minutit ning söögivahetund 35 minutit.

See kogemus arendas mu silmaringi.