Tahtejõud on instinkt, mis tekkis evolutsiooni käigus, see on oskus kontrollida ja juhtida oma veduvõtmise, tiivasirutamise või tuule tiibade alla saamise katseid ja tegusid. Tahtejõud ei ole inimese iseloomujoon. Kui tahtejõust jääb puudu, on probleem selles, et tahtejõul pole piisavalt reserve või organism pole tegude sooritamiseks vajalikus seisundis (Isetervendamine: kunst ja praktika, V. Mihkelsoo ja N. Vahtramaa, 2016, lk 244).

Mis näitab, et tahtejõud on kurnatud?

Kuni viimase ajani ei osanud teadlased nimetada märgatavaid sümptomeid. Oleks ju hea ka enda juures tähele panna ohumärke, mis hoiaks meid tagasi näiteks õpilasega vaidlemast või järjekordset dieeti alustamast. Teatud märgid siiski on. Katsed näitavad, et kurnatud tahtejõuga inimene reageerib tavalisest tugevamalt – kurb film muudab eriti kurvaks, häiriv olukord tekitab suuremat hirmu ja ärevust. Eksperiment tudengitega näitas, et semestri lõpul, kui üliõpilased pidid kulutama tahtejõudu eksamiteks õppimiseks, ärritusid nad tavapärasest märksa rohkem ja sattusid kergemini meeleheitehoogu. Ka haigena või väsinuna tööl käies kipub meil välja lööma kehv enesekontroll (Kasuta tahtejõudu targalt, Kadi Kütt, 11.04.2017).

Kuidas tahtejõudu suurendada?

• Proovi tagada alatine normaalne glükoosisisaldus veres.
• Tarvita rohkem dopamiini või tema sünteesi soodustavaid aineid sisaldavaid produkte (salvei, roheline õun, toortatar, arahhis, metspähkel, hernes, uba, avokaado, kõrvits, kalamari, juust).
• Maga alati hästi ja maga välja.
• Varusta organismi vitamiinidega, eriti B6, B9, B12, C, E.
• Väldi toitumisvigu.
• Anna organismile füüsilist ja vaimset koormust (iga päev midagi uut).
• Leia iga päev võimalus puhkamiseks.
• Kui ei jätku jõudu midagi teha, siis otsi üles ja loobu sellest, mida ei ole vaja teha.
• Tahtejõu tõstmiseks võta appi jõud „mina tahan“. Vaata üle, mida annab sinu otsus või eesseisev tegutsemine – kas suurendab tervise hulka, vabadust, mugavust, suurendab edu või toob sisse rohkem raha jne. Kas keegi veel sellest võidab või kasu saab? Anna hinnang võimalikele tekkivatele raskustele ja ebamugavustele, võibolla on need ajutised ja tuleks lihtsalt ära kannatada. Formuleeri peamine põhjus, miks seda on vaja. Kui ka siis ei saa edasi, mine sihi poole vahepealsete etappidega.
• Treeni jõudu „mina teen“. Tee päeva jooksul midagi uut, käivita mõni uus harjumus. Ava uksi alati vasaku käega, pea kinni ajagraafikust, ära tarvita negatiivseid sõnu, tee igal võimalusel seda, mis on raskem, mitte kergem – selline tegutsemine tugevdab tahtejõudu samamoodi nagu sportlane tugevdab lihast.
• Treeni jõudu „mina ei tee“. Ära istu korraga üle 30 min, ära hoia tihti päeva jooksul üht jalga teise peal, kasuta treppe lifti asemel, joo päevas iga tunni tagant lonksudena puhast vett. Pane üles „takistuste rada“, nt vaagnad maiustustega erinevates kohtades (Isetervendamine: kunst ja praktika, V. Mihkelsoo ja N. Vahtramaa, 2016, lk 247).
• Juhi oma tähelepanu mujale. Uuringud näitavad, et intensiivne isu millegi järele kestab enamasti umbes 15 min. Püüa suunata fookus muule – näiteks helista sõbrale, loe, laula (9 viisi tugevdada oma tahtejõudu, Hede Kerstin Luik, 20.01.2015)
• Treeni enesekontrolli. Jälgi päeva jooksul seda, mida tavaliselt ei jälgi ega kontrolli. Kui palju kulutad päeva jooksul raha, kui ruttu sööd, kui kaua mälud, kui palju oled internetis, vaatad televiisorit, räägid telefoniga jms. Tugevda ja treeni enesekontrolli samm-sammult. Lisaks olemasolevale sihile moodusta vahepealsed väiksemad sihid (Isetervendamine: kunst ja praktika, V. Mihkelsoo ja N. Vahtramaa, 2016, lk 247).

Kuidas kiiresti suurendada vajalikku tahtejõudu õigete otsuste tegemiseks?

• Joo klaas sooja vett 1 sl meega.
• Vähenda hingamise sagedust 4-5 korrani minutis (10-15 sekundi pärast sissehingamine, võimalusel teha harjutust värskes õhus). Lihtsam on aeglustada väljahingamist, lastes õhku välja läbi torusse keeratud huulte. Vajadusel võib korrata harjutust mitu korda päevas.
• Tee seistes või lauale/toolile toetudes kükke/kätekõverdusi 2-5 minutit. Maks hakkab verre glükoosi saatma, ajukoor hakkab tööle ja õigeid otsuseid tegema.
• Ära tee mitte midagi 5-10 minuti jooksul. Selle aja jooksul ajukoor kogub vajaliku energia ja hakkab õigesti otsustama. Ühelt poolt õige otsuse tegemise kindlus kasvab, teiselt poolt tahtejõu proovilepanekuks tekkinud ahvatlus aegub ja aju hakkab seda käsitlema kui edasilükatut ning edaspidi nii suurt rünnakut tahtejõule ei teki. Näiteks suitsetamisest loobuda tahtev inimene peaks selleks ajaks minema ruumi, kus suitetamine on keelatud. Sellist soovitust tuleb kasutada alati eriti tähtsate ostuste tegemisel või juhul, kui on tunda, et tahtejõud on otsakorral.

NB! Näljatundega ei tohiks teha suuri oste, investeeringuid, suuri annetusi ega muretseda uusi sõpru/sõbrannasid jne, sest selles olukorras organism on hõivatud toidu otsimisega ja blokeerib alati nimelt enesekontrolliga tegeleva ajukoore varustamise vajaliku energiaga (Ph. Doctor, professor Kelly McGonigal)

Samuti ei tohiks sattuda „iroonilise bumerangi“ ehk „valge karu“ küüsi. Katse millestki mitte mõelda tekitab paradoksaalse bumerangiefekti, kus inimene hakkab sellest rohkem mõtlema. Üks osa ajust töötleb pidevalt käsku mitte mõelda, teine osa kontrollib, otsides pidevalt mõtetest, kas nendest ei teki keelatud mõtlemist. Väiksele poisile, kellest sai kirjanik Lev Tolstoi, vanem vend soovitas mänguliselt minna nurka, istuda seal ja tulla välja ainult siis, kui tal peas ei ole mõtteid „valgest karust“. Väike poiss jäi nurgas lõksu ja tuli välja alles peale lubaduse vennalt tagasisaamist (Isetervendamine: kunst ja praktika, V. Mihkelsoo ja N. Vahtramaa, 2016, lk 247).

Tahtejõud on teatud piirini kaasa sündinud. Aga seda ainult teatud piirini ja seda piiri ei osata vähemasti praegu teaduses ja tõestatult näidata. On teada, et võime kiusatusele vastu panna hakkab lapsel tekkima kuskil 3-4 aasta vanuses ning paljud 5-6aastased suudavad juba üsna edukalt jätta kommi söömata (kui selle eest saab kümmekonna minuti pärast kaks kommi ehk guugelda „vahukommi katse“). Ent üha enam ja enam kinnitavad uuringud, et tahtejõud, enesedistsipliin on oskus ehk ta on õpitav. Arendatav. Treenitav. Mõnel läheb lihtsamalt ja mõnel raskemini, ent meil kõigil on lootust tahtejõudu kasvatada ka siis, kui me väikese lapsena polnud just kõige järjekindlamad treenijad (Tahtejõust ja selle treenimisest, Raimo Ülavere, 20.02.2018)

Tugevat tahtejõudu kõigile!