Munuke
Mõeldes Anule, meenub mulle esmalt üks pilt minu tädi fotoalbumist. Sellel pildil olid minu vast abiellunud tädi ja tädimees. Tädi kandis Muhu rahvariideid ja tema süles istus väike nukuke – umbes 10-kuune Anu. Aasta oli siis 1961. Anu seda kohtumist ei mäleta, mina aga 5-aastasena küll. See oli meie esmakohtumine.
Meil Anuga on ühised juured. Meie esivanemad on sirgunud sitkest kadakasest Muhumaa pinnasest ja meie emapoolsed vanaisad olid vennad. Meie vanaisade talud asuvad üle tee, seega lähestikku.
Viieaastane vanusevahe võib teatud ajaetapil tunduda päris suur. Seega ei olnud meil Anuga ühist liivakasti ega mängumuru. Lävisin lapsepõlves tihedamalt Anu vanema õe Marega, kui ta vanaemal-vanaisal Muhus külas käis.
Aastaid hiljem sain teada, et Anu on emakeele- ja kirjanduse õpetaja nagu minagi. Nii kohtusime aeg-ajalt olümpiaadidel ja õpetajate nõupidamistel. Mõned aastad tagasi asus Anu tööle Kuressaare Gümnaasiumisse. Sellest ajast on temaga kokkusaamisi rohkem olnud. Anuga vestelda on põnev ja huvitav. Tal on laialdased teadmised paljudes valdkondades. Teda huvitavad maailmaasjad ja tal on asjadest oma arvamus. Anu on imeline – tema lihtsus ja väärikus, põhjalikkus ja korrektsus kõiges, tema abivalmidus, ausus ja vastutustunne.
Mäletan, kui Anu aastaid tagasi alustas tööd kooli ajalehe juures. Kevadel avaldas ta mõtte, et tal on piinlik töö eest raha saada, sest pole nii palju teinud. Anu mõtteavaldus ei olnud mingi poosetamine, vaid nii ta siiralt mõtleski. Kui paljud inimesed nii arvavad, ei tea.
Anu on alati aitamas, kui abi palutakse. On see eksamitööde parandamine, viktoriinide koostamine, seinalehe tegemine vms. Imetlenud olen ka seda, kuidas Anu läheb asendustundidesse, tehes endale paljud aineteemad eelnevalt selgeks. Sportlasliku inimesena ei pea ta paljuks sõita Saaremaalt jalgrattaga Muhusse külastama sugulasi ja nautima kauneid paiku. Kevaditi käib Anu oma isa kodukülas Igakülas koristustalgutel.
Nädal tagasi, kui bussiga koju sõitsime, sain teada, et Anu hommikud algavad raamatuga kohvitassi juures. Anu on pöörane lugeja ja see on tal ilmselt geenides, sest tean, et kõik Anu pereliikmed alates vanaemast-vanaisast on lugeda armastanud. Lugev inimene on aga tark inimene. Tark inimene on ilus inimene. Seda Sa, Anu, kindlasti oled. Sinus on palju suurt ja ilusat, mis väärib järgimist ja lugupidamist.
Muhulastel on üks tore sõna munuke. See võtab kokku kõik ilusa inimeses: ilu, tarkuse, töökuse, headuse, hoolivuse.
Oled munuke, Anu, ja jää ikka alati selliseks Muhu juurtega lihtsaks sümpaatseks toredaks tüdrukuks.
Õnne Sinu sünnipäeval ja Sinu ettevõtmistes!
Sinu Muhumaa naabritüdruk
Malle Tustit

Lood
Meie elukäiku kujundavad lood ja lugude taga on alati inimesed. Minu lapsepõlve lugude taga on olnud tädi Anu. Jah, justnimelt tädi, sest Anu on minu elus olnud täpselt niikaua, kui mäletan iseend. Õigemini isegi ajast, mida meenutavad vaid isa lindistatud helikassetid, kus kolmeaastane Anni jutustab tädi Anust. Ootasin tädi Anu alati pühapäeviti, sest siis oli tal ajaauk maaliinibusside vahel ning need õhtud olid täis lugusid reisidest ja mägedest, raamatutest ning filmidest. Suviti elasime tädi Anuga ilusti kõrvuti majades ning lapsena tundus elu kahe pere vahel nii läbipõimunud, et võib olla mõnel hetkel ma isegi päris täpselt ei saanud aru, kummas kodus ma siis suviti rohkem olin, kas oma vanaema juures või naabermajas. Anu on segu harrypotterlikust maagiast ja Bullerby nostalgiast. Aitäh, et oled loonud miljon mälestust, mida lapsepõlvest kullaterana kaasas kanda.
Anni Haandi

Raamatud, käsitöö ja reisimine
Meil on elus palju inimesi, kes tulevad ja lähevad. Vähe on neid, kellega lähed läbi elu. Anu on just selline sõbranna, kellega koos oleme toimetanud alates lapsepõlvest, elu ei ole meid lahku viinud. Mis iseloomustaks Anu kõige paremini?
Anu ja raamatud – tema suureks kireks on lugemine, igal võimalikul hetkel ta loeb, ta võib vabalt moosi keeta ja samal ajal ka lugeda.
Anu ja käsitöö – need kuuluvad kokku. Muhu tikandiga saab ta suurepäraselt hakkama. Õmblemisega meenub, kui Anu pani kord riide lauale ja lõikas ilma lõiketa mulle kleidi välja.
Anu ja reisimine – mingi aeg tundus mulle, et tal üks reis järgnes teisele. Ta on tõesti palju käinud ja näinud.
Anust õhkub intelligentsust, enesekindlust, hoolimist ja armastust kõige vastu.
Palju õnne, kallis Anu, ja ära unusta, et vanus on kõigest üks number!
Ülle Jasmin

Hõimurahva keel ja kultuur
Aastatuhande vahetuse eel hakkas Kihelkonnal tegutsema aktiivselt soome keele seltsing Kalevala. Selle ligi 20 liiget käisid pikki aastaid koos ja õppisid tundma hõimurahva kultuuri ja keelt. Anu oli üks aktiivsemaid liikmeid. Soome keele õpetajaks käis karismaatiline Osmo Vatanen Joensuust, kes enda eeskujul tõestas, et sugulaskeelt saab vabalt rääkima hakata üsna lühikese ajaga. Ettevõtmised ringis ei olnud üksnes asjaosalistele lõbusad ja harivad, vaid äratasid huvi ka Soome saatkonnas, kus korraldati Kalevala ringi liikmetele tunnustuseks spetsiaalne vastuvõtt. Paeluvaid kultuurisündmusi korraldati kalevalaste poolt nii Kihelkonna koolilastele kui teistele elanikele. Tihe läbikäimine oli sõprusvaldadega. Anu, kes keelte peale andekas, sai Saaremaal tegutsenud Turu Ülikooli toel täiendada end ka Soomes. Erinevas vanuses ja paljudel elualadel kihelkondlased said innustust ja julgust hakata tegutsema kaugemal, nii merel kui maal, kasutades ringis õpitut. Endiselt rõõmustavad kõik liikmed kokku saades ja soovivad juubilarile erku meelt nii emakeele õpetamisel kui teiste kultuuride tutvustamisel.
Lapsevanemana annan edasi suured südamlikud tänud poegade õpetamise eest!
Kadri Kullapere, kunagine Kalevala eestvedaja

Toetav jõud
Tahan teda eriti tänada panuse eest minu arengusse. Oskan ennast tänu temale paremini väljendada nii kõnes kui tekstis. Ma olen väga tänulik selle eest. Õpetaja Liik on alati olnud selline toetav jõud, kes otseselt pole ühegi klassi eesti keele õpetaja, vaid aitab seal, kus vaja. See lähenemine peegeldub ka tema õppemeetodite juures, keskendudes ka neile õpilastele, kellel on abi vaja. Ta oskab väga hästi luua inimeste oskustest pildi ja leida üles puudujäägid ning proovib seejärel leida viise puuduolevaid oskusi õpetada. Seda oskust tundsin ma eriti hästi enda puhul. Hoolimata minu puudulikust õigekirjast, hindas õpetaja Liik kõrgelt seda, millest ma kirjutasin, ja minu värvikaid kujundeid. Tänu sellele olen palju rohkem motiveeritud kirjutama, teades, et hoolimata puudujääkidest on sellel, mida kirjutan, väärtust. Loodan, et õpetaja Anu tunneb ka oma töös tänu mulle rohkem väärtust.
Soovin õpetaja Anu Liigile head juubelit!
Tervitustega mereväest
Lauri Trumann

Loodus
Meid on Anuga liitnud suur huvi looduse vastu. On tore leida inimene, kes näeb ja kuuleb sarnaselt. On nõus kadastikes või võsas ringi uitama, et leida peaaegu nähtamatut soohiilakat. Kes imetleb rannal õitsevat merikapsast või lihtsalt selget vett ... rääkimata imelisest kohtumisest jäälinnuga. Need on need väikesed asjad elus, mille märkamine annab rahu ja tasakaalu. Ja seda Anus on.
Tiina Kaup raamatukogust

Armas Anu, kogu koolipere soovib Sulle kuuma kohvi ja põnevaid lugemiselamusi hommikutesse, osavaid näppe ja toredaid kohtumisi päevadesse ning rahulikke märkamisi õhtutesse! Palju õnne Sulle 60. juubeliks!