üles
reede, 3. juuli 2020
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

3. juuli

4. juuli

6. juuli

7. juuli

8. juuli

9. juuli

10. juuli

Töötajate sünnipäevad

3. juuli

5. juuli

6. juuli

7. juuli

Arvamus, avaldatud 16. jaanuar 2020, vaadatud 566 korda, autor Tiina Kaup, raamatukogu juhataja
Julie Buxbaum, "Kui sõnadest jääb puudu" Autor/allikas: Kujundanud Jan Garshnek

Julie Buxbaumi „Kui sõnadest jääb puudu“ on köitev noorteraamat, mille tegelased tunduvad vägagi usutavad ja elulised. Loo kaks peategelast saavad sõpradeks just siis, kui neil seda kõige rohkem vaja on, ning selgub, et mõnikord on uus vaatenurk kõik, mida vajame, et maailma asjadest aru saada.

Kit Lowell on oma klassi üks popimaid tüdrukuid. David Drucker on hall kuju, keda koolis keegi tähelegi ei pane. Kui juhtub kõige ebatõenäolisem ja need kaks sõpradeks saavad, on kogu kool rabatud, eriti üllatunud on aga Kit ja David ise. Kit hindab kõrgelt Davidi lausa kohatut ausust, mis mõjub nii veidralt värskendavalt. Davidile meeldib Kiti tähelepanu ja tema uudishimulik loomus.

Kui Kit palub Davidi abi, et välja selgitada, miks tema isa autoõnnetuses surma sai, on poiss kohe nõus. Kumbki neist ei oska aga aimatagi, kuhu see projekt välja viib. Kas nende sõprus on nii tugev, et tõele vastu pidada?

Tallinna Keskraamatukogu lugemissoovituste ajaveeb kirjutab Julie Buxbaumi teosest nii:

Petliku ninnu-nännu kaane taga peitub hoopis sügavamõtteline ja karme teemasid käsitlev teos. Buxbaum süüvib leina muserdavasse maailma – kuidas see eraldab leinajat ülejäänud maailmast – ning kuidas eluga edasi minna.

Kuid see ei ole veel kõik. Lisaks on autor võtnud nõuks tutvustada ka autismispektrit ning sellel asetsevat isikut, näidates maailma selle mitmekülgsuses.

Raamatukäpa veebilehe arvates oli tegu veidi nukravõitu looga:

See lugu oli oodatust süngem. Väga kerget lugemist siit otsida ei tasu, sest tegu on nukravõitu looga, millel on samas ka oma helged momendid. Loomulikult ei puudu siit ka muud teemad, nagu koolikiusamine ja reetmine.

Kit ja David elasid mõlemad läbi väga raskeid asju ning nad on peategelastena väga sümpaatsed, neile on lihtne kaasa elada. Raamatu meeleolu on kõikuv, kuid minu arvates andis see (arvestades küllaltki süngeid teemasid) loole palju juurde. Viimased peatükid on lausa südantlõhestavad, kuid lõpp ise siiski õnnelik – täpselt nagu mulle meeldib. Ideaalis oleksin tahtnud, et raamatul on epiloog, mis räägib Davidi ja Kiti tulevikust, ma ei olnud valmis neist tegelastest nii lihtsalt lahti laskma.

Tiina Kaup,
raamatukogu juhataja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii