Merekirik Kroonlinnas. Kuldne tuba Ermitaažis. Poolteist tonni hõbedat. Purskkaevude park.

Kerli Mägi

Enne reisi juba pikalt olid mul lihtsalt nii segased tunded selle reisi suhtes, kuna veidi kartsin seda pikka sõitu sinna, kõik need venelased ja välismaal olemine ilma pereta, aga samas nii ootasin, kuna sain enda parima sõbraga esimest korda minna välismaale ja ööbida hotellis ja selle ööbimise tegi veel ägedamaks see, et olin terve suve töötanud ise hotellis.

Reisil olles vist ei olnudki peale väsimuse, vara ärkamise ja pikkade päevade ühtki halba emotsiooni. Mõtlesin küll, et nii väga tahaks seal bussis istudes silma kinni panna ja veidike magada, aga ma lihtsalt ei suutnud, kuna Peterburi kõik hooned ja tänavad olid nii ilusad, et oleks olnud patt linnas ringi sõites magada.

Kõik need tänavad, kus me jalutasime, kõik need kujud ja kirikud, mida me nägime, ja need kullast disainiga kirikud seest olid lihtsalt nagu kuskilt teisest maailmast. Ma lihtsalt pidin mõned korrad lausa karjuma, kui ilus saab kõik olla.

Nende nelja päeva jooksul nägime paljusid kirikuid, kuid mu kindel lemmik oli Iisaku katedraal. Kirik oli väljast ilus, seest veel ilusam, palju ilusaid kullast detaile ja hästi suured ilusad pildid ja maalid laes ja seintel. Iisaku katedraalile saime veel ise osta pileti, et minna treppidest üles, kus nägime imeilusat vaadet, lihtsalt vau!

Veel, mis oli tore, oli see, et meie bussi seltskond oli ülimalt tore, kuna kõigil oli nii hea tuju kõik need neli päeva, sai palju nalja ka. Meie bussis oli meie klass ja kaks tüdrukut a-klassist, üks siis minu parim sõber, aga õhkkond oli ikka nii mõnus. Meie bussi täiskasvanud ehk kolm ema, kaks õpetajat ja giid olid kõik nii toredad, toetavad ja said omavahel nii imehästi läbi ja olid meiega ka kui sõbrad, mis oli nii rõõmustav.

Kogu see reis jätab mulle kindlasti pikaks ajaks nii hea ja uue emotsiooni.

Janeli Lember

Tugevaimad muljed, mida reis ise otseselt lõi, mitte sõbrad, olid seotud kirikutega. Need olid suured ja uhked, kaetud kirevate maalingute, mosaiikide ja skulptuuridega. Tekitas tunde, nagu ma oleks jumala kõrval üks väike, mõttetu kübe. Seal oleks pidanud olema kõle atmosfäär, kuna ruum oli nii suur, aga soojad toonid ei lasknud sellel tundel tekkida.

Ka jumalateenistus tekitas tunde, nagu ma poleks jumalaga isiklikult rääkimiseks vääriline, seda sai teha vaid preestri kaudu. Ta rääkis väga kummalisel moel, ma ütleks et laululiselt, aga see ei kõla õigesti, see kõlas nagu üks segane pudi-padi, mida oli raske lahata.

Sain kirevatest värvidest ja unikaalsetest stiilidest väga palju kunstilist inspiratsiooni.

Kevin Näälik

Seal ringisõitmine, eriti sõitmine ühest kirikust teise, kus üks oli vägevam kui teine, tekitas minus võimsa tunde, nagu ma oleks sealsamas saanud õhku tõusta ja teha võimatut või lennata kosmose teise nurka ja ikka ei leiaks midagi nii võimsat kui need kirikud.

Sellest veel emotsioonilisem hetk oli see, kui järsku purskkaevupargis pandi mängima muusika ja tööle purskkaevud – see moment jääb mulle meelde terveks eluks, kui ma seal olin, kaotasin teadmise kõigest muust ja sain muredest vabaks. See tunne oli nii võimas, et mul käisid judinad üle kogu mu keha.

Karl Ramst

Iisaku katedraal tegi sõnatuks nii seest kui ka väljast vaadates, rääkimata vaatest selle otsast. Jaani kirik oli kena vaheldus uhketest kirikutest ja majadest, tekitas eestimaise tunde. Peale pika aja joooksul uhkete asjade vaatamist tundusid juba kullast seinad ja laed ja marmorvannid igapäevased asjad.

Karmin Kiis

Me käisime ka Ermitaažis, mis oli massiivne kunstigalerii. Seal oli põnevaid maale, vaase ja muud. Mõnedel maalidel oli huvitav ajalugu ka. Minu arust põnevaim asi Ermitaažis oli kullast paabulinnukell. See nägi väga ilus välja, aga kahjuks see töötab ainult talvel.

Steven Kallus

Nägin Venemaal väga huvitavaid kirikuid. Tunne oli väga hiilgav, kuna kirikutes leidus väga palju väärtuslikke esemeid ja kulda. Mind hakkas huvitama see, kuidas oli võimalik ehitada vägevaid hiiglaslikke hooneid väga ammu aega tagasi.

Minu jaoks kaks kõige lahedamat kohta olid Ermitaaž ja Püha Iisaku katedraal. Uskumatu, et inimesed elasid sellistes kohtades, nagu Ermitaaž ja Peterhof, kuna need inimesed pidid väga tähtsad olema. Ermitaaži ja Peterhofi aiad olid väga kaunid ja suured.

Andero Toom

Käisime linnatuuril, kus käisime Ermitaažis, mis oli väga suur ja ilu täis, ning ka Iisaku katedraalis, mis oli tapvalt võimas ning ilus – rohkemgi kui Ermitaaž. Iisaku katedraali võimsad seinad ja kõrged laed olid piibelliku kunstiga kaetud ning kogu see koht hiilgas jumalikult – tõesti väärt elamus.

Koju tagasi suundudes käisime ka läbi Peterhofi pargist, mis on ilusaim ning ka suurim park, kus ma kunagi käinud olen.

Triin Tõnisots

Mina imestasin Peterburi puhul selle üle, et mitte keegi ei hoolinud punasest tulest ega inimestest, kes üle tee läksid. Mina isiklikult olen väga tänulik, et ma auto alla ei jäänud seal. Veel ma imestasin, et Venemaal on hinnad täpselt samad nagu Eestiski.

Tänavatel kõndides oli kõik väga meeleolukas – pillid mängisid, inimesed laulsid ja tantsisid, maskotid jooksid ringi. Õhtul kõndides oli väga palju kahtlaseid mehi, kes ajasid mulle hirmu nahka.

Veel imestasin ma selle üle, et keegi ei osanud eriti inglise keelt seal, isegi noored jäid hätta.

Majad olid seal kõrged ja ilusad, aga kuna mina kardan kõrgust, siis maast vaadates olid nad toredamad ja ilusamad kui seal üleval olles.

Annabel Metsalu

Käisime ära ka Peterburi metroos, mis oli minu jaoks üks põnevamaid kohti selle reisi jooksul. Pilet maksis 45 rubla ja meile anti metroomünt, millega saime eskalaatorile. Eskalaatoriga sõitsime sügavale maa alla. Metrooga sõitsime ühe peatuse. Mina isiklikult oleksin tahtnud veel sõita, aga midagi pole teha. Metrood kasutavad paljud inimesed transpordiks.

Käti Saar

Kui reisile minnes mõtlesin, et juhhei, nüüd saan kultuurilise puhkuse (rõhk sõnal puhkus), siis tegelikult oli kultuuri ja giidi juttu piisavalt, et iga päev andis koolipäeva mõõdu välja. Tunnen, et pean seda natuke enne seedima, kui see kõik mulle kohale jõuab.

Olen harjunud oma perega reisil käies, et väga palju pilte ei tehta. Seetõttu arvasin ka sellel reisil nii. Olgem ausad, mõne pildi lasen ilmutada ja vaatan, aga väga paljusid ma enam ei vaata ja kustutan. Leian, et võiksin pigem reisides panustada emotsioonidesse kui piltidesse, sest kui ma ei süvene asjadesse, vaid selle asemel ainult pildistan, ei ole ka hiljem pilti vaadates mingeid tundeid.

Lilia Kasela

Hotelli jõudes olin ma üllatunud: see hotell oli palju ilusam ja uhkem, kui uskusin, samamoodi Peterburi tänavad olid imelised õhtusel ajal. Vene toit oli rikkalik, sisaldas erinevaid toite ja asju. Mulle tuli üllatuseks see, et kui palju venelased tegelikult söövad.

Venemaal ringi käies panin tähele, kui huvitavad kõik sealsed majad, hooned ja tänavad on. Igal pool olid mingisugused väikesed kujud ja kaunistused.

Turul müüdi hästi palju ilusaid ja uhkeid asju.

Kohtasime ka inimesi, kes oskasid isegi natuke eesti keelt rääkida ja kellel oli sõpru isegi Eestis.

Mulle meeldisid vene poed, kus oli suur ja lai valik ning kus samas olid meeletult odavad hinnad.

Elisa Saar

Mitte kõik ei olnud halb, oli ka häid hetki, millest minu lemmik oli Peterhofi purskkaevude park. Seal oli väga ilus loodus ja uhked purskkaevud. Seal nägime ka oravat, mis oli reisi tipphetk.

Mulle küll üleüldiselt linn ei meeldinud, aga kirikud olid väga uhked ja ilusad ning need mulle meeldisid väga. Lemmikud olid Smolnõi kirik ning Iisaku kirik.

Aristel Toomjärv

Terve Peterburis oldud aja vältel hirmutas mind kõige rohkem liiklus. Igal pool olid ummikud, teed olid kitsad, aga ikka taheti end igale poole teiste vahele pressida. Veel hirmutas mind jala liiklemine. Nimelt sõitsid autod vahel punase tulega üle ning me pidime väga ettevaatlikud olema teed ületades. Aga muidu üldiselt oli tore tänavatel ringi kõndida.

Catariina Lepmaa

Mind üllatas Peterburis kõige enam liiklus, inimesed, ehitised, kirikud ja Kroonlinn. Liiklus oli ikka päris ohtlik. Autod keeravad teineteisele ette, punase tule alt sõidetakse läbi, peatänavatel kihutatakse tohutult ja igas olukorras lastakse signaali.

Majade väljanägemine oli üpriski kohutav: katkised klaasid, seintelt värv maas, katused lagunesid ja rõdud roostetasid, aga leidus ka väga ilusaid ja puhtaid maju. Kõige rohkem meeldisid mulle kirikud ning purskkaevude park. Kõik olid võimsad, kullaga kaetud, graveeringuid, kujusid täis ja üle seinte ning lagede olid superilusad maalingud. Purskkaevude park oli lihtsalt suur ning väga kaunis.

Greteliis Nisu

Alustades reisi varahommikul, tundsin juba millegipärast, et ei taha Peterburi minna. Sõitma hakates tõusis juba ärevus. Jõudes piiripunkti, tahtsin siiski koju – nähes ainuüksi seda Venemaa piiripunkti maja, tundus kõik nii kole kuidagi ning esimene jutt, mida giid rääkis, oli ka juba venelaste halvemast poolest. Õhtuks olime Kroonlinnas ning seal oli kõik superilus: see kirik oli tõesti nii ilus, et mul vajus suu lahti. See oli minu jaoks midagi, sest Eestis on ju kirikud hoopis minimalistlikumad. Õhtu lõpuks olime hotellis ja oma tuppa esimest korda suundudes nägin, et see uks on madalam kui kõik teised, see pani väsinud mind veel naerma.

Karl Tammel

Venemaale jõudes tundsin rõõmu, kuna ma olen varem käinud Venemaal ja kõik need mälestused tulid tagasi.

Peterburgi sõitmine oli väga pikk, kuid samas ka lahe, kuna seal oli palju huvitavaid maju ja ehitisi. Peterburg oli lahe, kõik seal oli teistsugune kui Eestis, seal olid kõik need uhked kirikud ja vapustava struktuuriga hooned.

Kertlyn Kiil

Juba Peterburgi sisenedes oli näha, et see linn on palju suurem ja uhkem ühestki kohast, kus ma varem viibinud olen. Alguses hakkasid silma kõik kõrgemad majad, suured ehitised, sillad ja vanaaegsed kirikud, kuid peale paari päeva seal viibimist ei pannud ma neid enam tähele, sest kõik ümbritsev oli täpselt samasugune, suur ja uhke. Minu arvates oli kõike kulda ja rikkust lõpuks liiga palju, kuna ma ei osanud selle kõige keskel enam selle linna ilu hinnata.

Helena Paiste

Viimane päev Venemaal oli üsna põnev. Käisime vaatamas purskkaevude paraadi ning saime käia suveniiride turul. Mul oli hea meel, sest see oli mu viimane võimalus kulutatada ära allesjäänud Vene rublad. Ostsin palju suveniire.

Venemaa juures häiris mind veidi see, et suurtes poodides töötavate inimeste inglise keele oskus oli minimaalne. Selle tõttu ei saanud ma olla kindel, kas nad mõistavad mind või mitte.

Kokkuvõtteks oli Venemaa vaimustav paik. Kõik need suured ja uhked majad ja poed olid kõik väga ilusad ja märkimisväärsed. Isegi väikesed asjad avaldasid muljet. Peterburi reisiksin uuesti, kui selleks tekib võimalus.