Kiteni neli päeva olid tihedalt sisustatud nii venekeelsete loengute kui ka tiimimängudega. Iga foorumil osaleja sai valida ka eraldiseisvaid töötubasid, mille teemad varieerusid psühholoogiast teatrini välja.

Vaatamata paarile pisiapsakale, kus mina sattusin teatrisse tegema täispikka näidendit keeles, mida ma ise tervenisti ei osanudki, ja kus minu klassiõed sattusid loengutele, kus tekkis kohati pisikene keelebarjäär, võin kindlusega öelda, et tulime sellest välja tähtsa õppetunniga. Ei ole midagi, millega inimene hakkama ei saa, kui ta ainult annab endast 100% ja siis veel natukene. See on õppetund, mis tuleb kindlasti kasuks ka edaspidi! Päeva lõpuks tuli näidend suurepäraselt välja. Loengud olid samuti omaette kogemus, mida mäletada.

Vabal ajal korraldati tegevusi lähedal asuvas rannas. Samas oli võimalus minna avastama linna kogu tema hiilguses – seda kas siis üksi või oma foorumil leitud kaaslastega.

Need neli päeva möödusid linnulennul ja peagi oligi aeg tagasi Eestimaale tulla, seekord aga mitmete, mitmete uute sõprade ja kogemustega, millest rääkida veel aastate pärast. Järgmisel aastal jälle!