üles
laupäev, 25. mai 2019
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Rubriigid

Valdkonnad

Toimub

Õpilaste sünnipäevad

25. mai

26. mai

27. mai

28. mai

29. mai

30. mai

31. mai

1. juuni

Töötajate sünnipäevad

25. mai

29. mai

30. mai

Artikkel, avaldatud 7. märts 2019, vaadatud 293 korda
Raatuse kool Tartus Autor/allikas: Madli-Maria Naulainen

Veebruarivaheaeg oli KG õpetajatele tihe koolitusnädal. Algas see kahepäevase reisiga Tartusse, kus külastati Raatuse ja Kivilinna kooli. Mõlemad on tublid Tartu põhikoolid, mis paistavad silma oma julgete ideede, paindlikkuse ja uuendusmeelsusega.

Raatuse koolimaja on algselt ehitatud sama tüüpprojekti järgi, mis Kuressaare Gümnaasium, kuid renoveerimise järgselt tundmatuseni muutunud – palju avarust ja mõnusaid nurgakesi grupis töötamiseks või omaette õppimiseks, mugav mööbel, avatud raamatukogu, rõõmsad värvid jne. Kivilinna kool, vastupidi, alles ootab remonti, aga olemasolevad võimalused on nutikalt kasutatud ja kool võlub oma rõõmsameelsuse ja koostöötahtega.

Osalejate kommnetaarid:

Innustav ja inspireeriv! Kaks väga intensiivset ja huvitavat päeva! Tartu-reis pakkus palju põnevaid mõtteid, mida sai nädala jooksul kolleegidega ka arutatud. Meeldivaks lõpetuseks oli Eest Rahva Muuseumi külastus.

Koolikülastused andsid ideid ja innustasid mõtlema, mida oma koolis annaks paremini teha. Järgmine samm on häid ideid sammhaaval rakendama hakata. Väärt mõtted:

  • õpilaste kujundatud päevikud ja kalendrid;
  • lihtne näide ühtsest koolivormist: ühesugused lipsud ja sallid;
  • puhkenurgad koridorides, nutivabad tsoonid, mitmesugused tegeluskohad majas ja õues;
  • aktiivsed vahetunnid, liikumistunnid läbi kogu nädala;
  • vähendada huvikoolides õppivate andekate koormust, vabastada nad vastavatest loovainetest, et vaba tundi kasutada teisteks õppeaineteks valmistumiseks;
  • ainete lõimimine, programmeerimisoskuste sidumine aineõpetusega;
  • võõrkeel alates esimesest klassist;
  • õpistiili- ehk tempogrupid, et pakkuda kõigile võimetekohast edenemist;
  • suurem rõhk õpilase enesehindamisele;
  • esimeses kooliastmes sõnaline hindamine, lihtsad ja arusaadavad tunnistused, mis kirjeldavad perioodi jooksul omandatud pädevusi;
  • teistes kooliastmetes rakendada laiemat hindamisskaalat, nt 6-tähelist hindamist A-F;
  • rohkem kasutada mitte-eristavat hindamist, eriti loovainetes;
  • muudatused vajavad vähemalt 3-aastast katseaega, seejärel analüüsida ja hinnata, kas liikuda edasi, korrigeerida või pöörduda tagasi vana juurde;
  • oluline on oskus muutuda ja uuendustega kaasa minna, positiivne ettesuunatud mõtteviis!
Anne Keerberg,
projektijuht
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii