Veebipõhised digikogud

Kunstimuuseum tutvustas Digitaalkogu – pildiarhiivi, kust leiab fotod ja andmed Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvate teoste kohta. Visuaali kõrval on detailne info teose kohta. Digitaalkogu on avatud kõigile huvilistele, kuid eelkõige hõlbustab see eraialaspetsialistide tööd, sealjuures on eristaatus võimaldatud ka õpetajale, kes registreeritud kasutajana saab õiguse suuremõõdulisemate fotode allalaadimiseks ja nende kasutamiseks õppetöös. Lisaks on Digitaalkogus võimalik vaadata Eesti Kunstimuuseumi kõigis filiaalides toimunud näituste fotodokumentatsiooni alates 2006. aastast.

Eesti muuseumide veebivärav MuIS võimaldab kõigil huvilistel tutvuda muuseumide infosüsteemiga, mille sisu loovad kõik sellega liitunud Eesti muuseumid. See sisaldab umbes kolm miljonit objekti, millest kolmandikule on lisatud ka kujutist. Museaalidega tutvumiseks saab kasutada otsingut või sirvida kogusid muuseumide järgi. Oma teadmisi ja kogemusi saab jagada Minu Lugu postituste kaudu, misläbi on museaalidele võimalik lisada oma isiklik või lähedaste kogemus või mälestus. Seeläbi luuakse uut lisaväärtust, mis aitab meie kultuuripärandit elavana hoida. Sedalaadi ülesanne tundub eriti sobilik näiteks ajalootundi, mis ühelt poolt lubab tutvuda erinevate allikatega, neid uurida ja teisalt täiendada lugu kogutud teadmiste abil.

MuIS teeb koostööd E-varamu portaaliga, mis on osa Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi programmist. Ühtse e-keskkonna eesmärk on kättesaadavaks teha Eesti mäluasutuste – raamatukogude, arhiivide ja muuseumide – digiteeritud ressursse. E-varamu võimaldab Eestis oleva vaimuvara siduda üleeuroopalise raamatukoguga Europeana.

DIGAR on Rahvusraamatukogu kasutajakeskkond, mis pakub juurdepääsu digitaalarhiivis talletatud väljaannetele. Nende hulgas on e-raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid, postkaarte, plakateid, illustratsioone, audioraamatuid ning muusikafaile. Isikustatud teenusena on võimalik luua oma digitaalne raamaturiiul ning lisada elektroonilisi järjehoidjaid.

DIGARi Eesti artiklite portaali eesmärgiks on koondada ühte keskkonda ja pakkuda juurdepääsu kõigile läbi aegade Eestis ilmunud või välismaal eesti keeles avaldatud digitaalselt sündinud ja digiteeritud ajalehtedele. Portaal võimaldab väljaandeid sirvida, aga ka otsida ajalehtedes avaldatut, lugeda artiklite täistekste, lisada artiklitele märksõnu, koostada leitud artiklitest nimestikke, saata neid oma e-postile, jagada leitud informatsiooni sotsiaalvõrgustikes.

Koostöövõimalused muuseumiga

Lisaks ülalnimetatuile tutvustasid oma häid praktikaid teisedki muuseumid. Meremuuseum jagas koolide ja muuseumi vahelist kogemust uurimistööde juhendamisel, kus uurimisobjektiks saavad muuseumis või selle arhiivis olevad esemed ja allikad. Eesti Vabaõhumuuseum rääkis muuseumis kasutamiseks arendatud NUMU rakendusest. See sisaldab harivaid seiklusmänge ajaloost ja külaelust ning põhjalikku audiogiidi erinevates keeltes muuseumi tutvustamiseks. Muuhulgas on rakenduses kasutatud liitreaalsust, mis elustab erinevaid muuseumiobjekte. Eesti Ajaloomuuseum, kes on peagi avamas uut Filmimuuseumi, rääkis lähemalt avatavast ekspositsioonist ja seal kasutatud digivõimalustest. Õpetajatele suunatud Filmimuuseumi infopäev toimub 17. oktoobril. KUMU tutvustas peagi valmivat lühivideote sarja Eesti kunsti Digisild, mis tutvustab lühivideote teel ja muuseumitöötajate vahendusel Eesti kunsti. Videote eesmärk on olla isuärataja muuseumi külastuseks. Loodud videod saavad ka uue loodava gümnaasiumi e-õppevara kunstikursuste osaks.

Digitehnoloogiad on tänapäevane reaalsus. On tänuväärne, et Eesti muuseumid tegelevad oma kogude digitaliseerimisega ning töötavad välja haridusprogramme, mis võimaldavad muuseumide ja mäluasutuste kogude ning materjalide uurimist ka digitaalsel teel. Sedamööda võiks tõesti öelda, et kujunemas on võimekad sillad, mis lubavad ühelt poolt näha sisu kodus arvutiekraanil või klassiruumis, aga meelitavad selle nägemise läbi õpilased ka muuseumi kõike vahetumalt kogema.

KUMUs muuseumihariduse infopäeval osales KG haridustehnoloog Madli-Maria Naulainen.