üles
Teisipäev, 30. aprill 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

30. aprill

2. mai

3. mai

4. mai

5. mai

6. mai

7. mai

Intervjuu, avaldatud 1. september 2015, vaadatud 5991 korda, autor Ave Jõgi,
Piret Tenno on sotsiaalpedagoog. Autor/allikas: Gert Lutter

Piret Tenno on uus sotsiaalpedagoog, pesuehtne Saaremaa tüdruk.

Kõik me tuleme lapsepõlvest. Olete Saaremaalt?

Olen pesuehtne Saaremaa tüdruk, sündinud ja üles kasvanud Kuressaares. Lapsepõlves palju aega veetnud kodu läheduses kadakasel karjamaal (nüüdses Ida-Niidu piirkonnas) kevadisel ajal koos väikevennaga parvesõitu harjutades, aga ka sõbrannaga sõjaväelaste hobustele leiba söötes. Eks sai muudki tehtud, aga need on pildid, mis mõeldes lapsepõlveaegadele silme ette tulevad.

Kooliinimesed tulevad tööle juba augustis, milline oli Teie esimene tööpäev?

Minagi alustasin 24. augustil koos teiste kooliinimestega. Esimene tööpäev oli muljeterohke. Palju rõõmsaid kohtumisi oma endiste õpetajatega, kohtumised uute toredate kolleegidega. Kuna tööruum on alles vabanemas, siis veetsin palju aega õpetajate toas, kus liigub palju kolleege ja oli hea võimalus ka nendega tuttavaks saada.

Kuna minu kõige tihedam koostöö saab olema kooli tugikeskuse tööka kollektiivi ja õppealajuhataja Anu Saabasega, siis sai ka nendega juba tulevikuplaane arutada ja eelkõige iseennast toimuvaga kurssi viia. Eks omajagu segadust ja küsimusi ikka peas tiirle, samas usun, et töö käigus saavad ka need küsimused vastused.

Siin on kindlasti peidus lugu, kuidas sai Teist just KG õpetaja?

Olen ammu mõelnud sellele, et mulle meeldiks koolis töötada ja ühel päeval tööl olles, kuulsin, et sotsiaalpedagoogi koht on vabanemas, mis lõi minu peas kellukese tilisema ja andis märku, et Piret, kui sa nüüd ei reageeri, siis sa jätkad pensionieani oma vanas ametis, kus ma olin juba 18 pikka aastat töötanud. Nii saigi pisut maad uuritud, kas vabanevale ametikohale võiks kandideerida ja tundus, et kooli juhtkonnale ma sobisin, siis saigi asi teoks.

Kas kokkupuude KGga on esmakordne või on kedagi/midagi, mis Teid kooliga juba varem on sidunud?

KG on olnud minu kooliks 11 õppeaastat, on olnud minu vanima tütre Mirjami kooliks 12 aastat, on minu noorema tütre Merilyni kooliks nüüdseks kaheksandat aastat ja pesamuna Taavet alustab õpinguid esimest aastat. Seega KGga olen olnud läbi aegade küllaltki nii iseenda kui oma laste kaudu tihedalt seotud.

Millised koolid ja tööd/tegemised on senises kogemustepagasis?

Peale KG lõpetamist 1991. aastal asusin õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti sotsiaalpedagoogika erialale. 1995. aastal lõpetasin kooli ja asusin taas elama Saaremaale, kus minu esimeseks töökohaks sai korrektori amet kirjastuses Oma Saar, 1997. aastal kandideerisin tööle Kuressaare Linnavalitsusse, kus töötasin esimesed aastad lastekaitse alal ja 2001. aastast alates sotsiaalnõuniku ametikohal. Vahepeal läbisin 2004–2006 Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö magistriõppe. Minu kõige suurem kogemuste ja teadmiste pagas tulebki linnavalitsuse töötamise perioodist.

Milline on kõige eredam mälestus enda kooliajast?

Kooliajast on nii palju aega möödunud, et ma ei suudagi kohe midagi nii eredat meenutada. Arvan, et kõige eredamaks mälestuseks võiks pidada Maidu Variku poolt ajaloo tunnikontrolli või kontrolltöö eest minule pandud hindeid, mis tavaliselt nägid välja matemaatilise tehtena ja lõpptulemus tuli mul endal välja arvutada.

Mõni lugu, mis näitab, milline õpilane Te ise olite?

Minu ema meenutab siiani aega, mil mina pidin kodust õigeks ajaks kooli jõudmiseks täpselt tund aega varem kodust välja minema, kuigi kooli jõudmiseks kulus umbes 20 minutit.

Kui siis mõni minut oli üle täistunni läinud, oli minul poleemika lahti, et jään kooli hiljaks ja lausa keeldusin kooli minemast. Puudumine ei tulnud muidugi kõne alla, seega tuli emal ikka mind veenda, et ma ei jää kooli hiljaks või siis pani isa autole hääled sisse ja viis mu kohale.

Püüdsin olla ikka viks ja viisakas koolilaps. Peavalu vist väga õpetajatele ei põhjustanud.

Ühesõnaga küllaltki igav ja liiga korralik tüüp.

Kuidas tundub, kas enda KG traditsioonide ja tegemistega kurssi viimine ning sisseelamine tuleb lihtsalt?

Mul on väga abivalmis kolleegid, kes oma abi usinasti pakuvad ja tänu neile ma usun, et sisseelamine läheb lihtsalt.

Mis Teid elus kõige enam innustab?

See on järjekordne hea küsimus. Arvan, et mind innustab kõige enam sisemine soov muuta elu meie ümber paremaks. Tean, et see alati ei õnnestu ja see, mis mulle tundub, et on õige ja hea, ei pruugi jälle mõne teise jaoks seda olla. Mulle meeldib leida kompromisse ja pingutada selle nimel, et mind ümbritsevad inimesed on rõõmsad ja rahul.

Koolitöö on pingeline ja lõppematu, millele Teil veel aega jätkub?

Siinkohal ei oskagi ma öelda, millele mul pingelise koolitöö kõrvalt veel aega saab olema, sest puudub kogemus.

Mulle meeldib tegeleda käsitööga – uueks hobiks on tikkimine, teen ka igasugu muid vidinaid. Meeldiks õppida maalimist ja savitööd, aga selleni veel jõudnud ei ole.

Laulnud olen juba varasest lapsepõlvest ja sellega tegelen ka jõudumööda erinevates kollektiivides tänaseni. Tinistan veidi kitarri ja olen ka mõne laululoo kokku kirjutanud seni oma peresiseste ürituste tarvis.

Kuulun ka Kuressaare Siioni kogudusse, kus valdavalt laulukollektiivides kaasa löön, aga ka köögitoimkonnas toimetan või seal, kus abi vaja.

Mida soovite lisada või soovida õpilastele/kolleegidele?

Soovin kõikidele õpilastele väga värvikat õppeaastat, sõbralikku meelt ja sallivust nii kaasõpilaste kui õpetajate suhtes!

Õpetajatele soovin, et jätkuks kannatust ja indu jätkata ning lootust üha paremale homsele!

Mulle meeldib väljend: „Olge ikka rõõmsad!” See on minu nö. Moto.

Ave Jõgi,
võõrkeeleõpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii