üles
Reede, 26. aprill 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

26. aprill

27. aprill

30. aprill

2. mai

3. mai

Töötajate sünnipäevad

27. aprill

29. aprill

Intervjuu, avaldatud 30. jaanuar 2015, vaadatud 6092 korda, autor Merle Rekaya,
Grete Paia kohtus õpilastega Autor/allikas: Gert Lutter

Grete Paia on Kuressaare Gümnaasiumi 36. lennu vilistlane, Solistica 2015 žürii liige ja esineb Privilege´i noortepeol 16+ laupäeval, 31. jaanuaril.

Ta on võitnud noortebändi konkursil tiitli Superbänd 2011, teeb koostööd agentuuriga Moonwalk, saanud Eesti Laulu konkursil 2014. aastal II koha.

Uurisime Gretelt, kuidas ta elu on läinud peale KG lõpetamist.

2014. aasta kevadel lõpetasid gümnaasiumi. Kus ja mida sa õpid?

Kuna pikemat aega oli mul kinnisideeks reklaami- ja turundusvaldkond, otsustasin õppima asuda Estonian Business Schooli (EBS). Sealseks erialaks on International business administration: marketing, communication ehk siis kogu õppetöö toimub inglise keeles, erialaks on rahvusvaheline ärijuhtimine spetsialiseerumisega turundusele, kommunikatsioonile ja reklaamile.

Elukorraldus muutus oluliselt: kolisid saarelt mandrile – iseseisev elu, mida see sulle juurde on andnud?

Eks ma elasin suuresti ka abituuriumiaastal pealinnas, aga tõsi, nö täiskohaga Tallinna elanik minust sai vahetult enne lõpetamist. Tohutu kergendus on hetkel see, et ei pea enam vanaviisi iganädalaselt kahe linna vahet pendeldama, mis oli päris väsitav – nii füüsiliselt kui vaimselt. Muud suuremat muutus ma hetkel ei oskagi välja tuua... elutempo läheb iga päevaga ikka aina kiiremaks ja kohustusi tuleb juurde kõikvõimalike esinemiste, telesaadete, intervjuude jms osas, muidugi ka ülikool nõuab tohutult palju, ent kui ühel hetkel niisuguse tempoga ära harjuda, siis nagu ei oska ega tahagi teisiti enam. Igav hakkab! :)

Millised olid eelmise aasta saavutused muusikamaailmas?

Eelmine aasta oli küllaltki tasane ja rahulik minu jaoks just muusikamaailmas. Võtsin paljuski aja maha just nimelt gümnaasiumilõpu ja ülikooli sisseastumise ning sisseelamise tõttu. Esineda olen ikka palju saanud, aasta alguses tulin välja 3. singliga „Armageddon“, millega ma astusin koostöös Metsakutsuga Eesti Muusikaauhinnad 2014 galal üles. Suvi oli täis väga põnevaid üritusi, neist meeldejäävamad olid Pühajärve jaanituli, Õllesummer, Saaremaa rannapidu, Valga militaarfestival ning Vanamõisa käsitöölaat. Sügisel tegin debüüdi õhtujuhina Reformierakonna 20. juubelil, kus minu lavapartneriks oli Jürgen Ligi. Üks värvikamaid ja värskemalt meeles olevaid ettevõtmisi on telesaate salvestus Moskvas, kus andsin ühes Koit Toome, Getter Jaani, Anne Veski ja ansambel Lainega kontserdi sealsetele saatkonnatöötajatele, kohalikele venelastele ning Anne Veski lojaalsetele fännidele. Jõulude paiku näidati saated ka ETVs nime all „Raudse eesriide jumalused: Moskva eri“. Kahju, et reis ainult paaripäevane oli, aga sellegipoolest nalja sai kõvasti ja väga põnev oli – rongisõit oli kirss tordil. :)

Kui peaksid enda kohta välja tooma kolm olulisemat iseloomujoont, siis mis need on?

Olen aeg-ajalt kärsitu, kuid põhjus, mis selle taga peitub, seisneb asjaolus, et olen enda suhtes äärmiselt nõudlik, mõnikord mõtlen üle ja pabistan liialt. Nõudlik olen ka üldjuhul nende suhtes, kellega koostööd teen, näiteks bändikaaslaste suhtes. Eks mõnikord tuleb ette ka erimeelsusi ja mõningasi ütlemisi, kuid alati suudame kompromisse leida.

Üldiselt pean end kohusetundlikuks ja nõudlikuks inimeseks nii enda kui teiste suhtes. Aeg-ajalt olen ehk liiga impulsiivne ja spontaanne.

Olen Tallinnas üksinda elamisega õppinud rohkem enda sisetunnet usaldama ja intuitiivselt tegutsema. Tuleb iseennast kuulata ja mitte lasta teistel end niivõrd mõjutada.

Kui alles aasta-kaks tagasi üritasin kõik teha, et praktiliselt kõigile meeldida, siis nüüd ei mängi minu jaoks enam niisugune asi primaarset rolli. Olen selline nagu olen ja ma ei pea vajalikuks üritada olla keegi, kes ma tegelikult sisimas ei ole ega soovigi olla.

Kui palju sõprade jaoks aega jääb?

Kui aasta tagasi oli minu sage vastus samale küsimusele „kahjuks viimasel ajal peaaegu ei jäägi. Eks see ole kurb tõepoolest, aga kusagilt tuleb mingi piir tõmmata ja valikuid teha“, siis nüüd on olukord veel drastilisem. Mul on reaalselt ainult 3–5 inimest, kellega üritan „regulaarselt“ kontakti hoida. See aga ei välista asjaolu, et ma kedagi lausa kuu või kaks ei näeks. Seepärast olengi sõpruskonnast välja noppinud need, kelle puhul tunnen, et neid võin usaldada ning mul tõesti ei ole aega tühipalja teeseldud ning viisakusest välja punnitatud „tere-kuidas-läheb“ ameerikaliku suhtluse jaoks.

Mida käesolev aasta kaasa toob?

Eks seda ole näha, aga loodan, et palju põnevat ning uusi väljakutseid! Kindlasti on plaanis muusikavallas asjad rohkem käima tõmmata jälle ja tegutsema hakata. Saladuskatte all võin ka öelda, et varsti peaks ka uus laul tulema. Töö käib! :)

Merle Rekaya,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii