„Loomaaed pagasis“ – põnev, naljakas ja õpetlik.

Esmaspäeval, 10. aprillil oli meie kooli kolmanda kooliastme õpilastel võimalus osaleda loovkirjutamise töötoas, mille viis läbi VAT Teatri dramaturg Mihkel Seeder. Õpilaste ootused töötoale olid erinevad: oli neid, kes lootsid saada huvitavaid nippe erinevate tekstide kirjutamiseks, oli neid, kes soovisid saada õpetlikku kogemust. Pettuma ei pidanud keegi.

„Hüvasti, Eesti“ on lugu ansamblilt Vitamiin, mis lasti välja 1988. aastal. Selle loo vaikne ja kulgev instrumentaal on kohe alguses kaasahaarav ning tekitab nostalgiat, nagu elaks eelmisel sajandil.

Ootamatused, eneseületus ja otsing on märksõnad, mis saadavad ühe teismelise tüdruku elu ja valikuid.

„Invisible String“ on üheteistkümnes laul Taylor Swifti albumis „Folklore“, mis on minu kõige lemmikum album läbi aegade. Naljakal kombel teatas Taylor albumi avaldamisest ainult päeva ette, kuid sellegipoolest murdis see rekordi, olles kõige kuulatum naisartisti album avaldamispäeval. Album ei ole mitte ainult kõlaliselt ilus, vaid on seda ka lüüriliselt ja just see ongi see, mis mind selle juurde tõmbab (pun intended).

Põnev ja müstiline lugu, mis paneb kaasa mõtlema.

Märtsi külmad hommikud mind lohutavad,

lumi sulab, nutust silmad valutavad.

Õrn jää mu jalge all puruneb,

varsti kõik, mis kurvaks teeb, ununeb.

Muusika ja mõtted on mul sünged,

sinine on igal pool mu ümber.

Kui kõik oleks läinud teisiti,

kas oleksin veel õnnelik?

Surnud pole rahul, sest elavate plaanid võivad muuta nende harjumuspärast olemist.

Mac Milleri lugu „That's On Me“ on lugu, mis on nii melanhoolne kui ka lohutav nii sõnade kui viisi poolest. Pärast Mac Milleri surma 2018. aastal võttis laulja ja laulukirjutaja Jon Brion Maci lõpetamata albumi „Circles“ enda kätte, et kindlustada albumi võimalikult „puhas“ kõla. „Circles“ lasti lõpuks välja 2020. aasta jaanuaris. Albumis on palju häid lugusid, kuid „That's On Me“ on üks minu lemmikutest.

Toshikazu Kawaguchi „Enne kui kohv jahtub“ – raamat, mis on meeldinud meie üheksandikele!

Ühel Tōkyō väikesel kõrvaltänaval asub tilluke kohvik, mis on pakkunud oma klientidele hoole ja armastusega keedetud kohvi juba üle saja aasta. Aga see pole kõik: koos kohviga on külastajal võimalus rännata minevikku.

Raamat, mis sobib krossihuvilistele ning kõigile, kes unistavad saada profisportlaseks.

Indie rock stiilis loo „Do I Wanna Know?“ on kirjutanud tuntud inglise bänd Arctic Monkeys.

Lugu on väga kaasahaarava ja meeldejääva kitarrimeloodiaga, mis kooskõlas vokaalide ja muude erinevate heliliste nüanssidega annavad loole oma isikupärasuse. Seda kuulates tekib mitmeid erinevaid emotsioone.

Tänapäeva lapsed vist küll ei hiili varahommikuti naabripoisi aia taha! 

„Krahvilossi varemeil“ on raamat, mille kaudu saab näha eelmise sajandi laste elu ja perekonda ning huvitav lugu paelub iga lugejat. 

„Vareste kuus“ – noorteraamat, põnev, kaasahaarav, natuke hirmutav, kuid samas ka südant soojendav. 

Soovitan lugeda, sest raamat on põnev ja kaasahaarav ning sündmused ei ole liiga kiire toimumisjärjega. Soovitan lugeda ka teist osa! 

„Vääna jäljekütid. Maa ja taeva vahel" – väga põnev ja kaasahaarav. Algul see võib-olla nii ei tundu, sest tutvustatakse kõike ja kõiki, kuid pärast ei suuda lugemist lõpetada enne, kui teos läbi on. 

Kui sul on viimasel ajal väga igav olnud ja otsid põnevust ja väikest adrenaliini, siis on see raamat just sinule. 

Kui Patricia katuselt surnuks kukub, peavad kõik seda enesetapuks, kuid tegelikult ... 

Raamat räägib tüdrukust, kes ennast katuselt surnuks kukub, ning sellest, kuidas tema paralleelklassist üks tüdruk nimega Lilli seda uurima hakkab, mis tegelikult tüdrukuga juhtus. Lilli teeb seda koos oma sõpradega. Lilli ei usu, et see oli enesetapp, sest päev enne oli ta tüdrukuga rääkinud ning miski ei viidanud sellele, et ta ennast tappa tahaks. Uurimise käigus jõuavad nad selgusele, mis tegelikult Patriciaga juhtus. Nad jõudsid jälile, et ... 

Mitu päeva on põhikooli lõpetamiseni? – see küsimus on iga üheksanda klassi õpilase mõtetes. Mina ei ole erand. Napilt üle trimestri on veel jäänud siin koolis käia, kuid palju on veel teha.

Mina olen Anette Kuusk 9.a klassist ja kõnelen teemal „On vaja midagi, mis meid keset tühjust hoiaks“.