Selle teadmisega saadi ka kohaliku omavalitsuse heakskiit selle protsessi algatamiseks. Täna on möödunud kaks aastat, vahepeal on toimunud kohtumisi nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasemel. Möödunud suvel sai Erasmuse rahastuse „Saaremaa hoolekogude jõustamise“ projekt, mis kaasab esimeses etapis viit kooli Saaremaal (Kaali, Kärla, KG, Pihtla, SÜG). Nende koolide kogukonnad, s.o juhatus, õpetajad, õpilased ja vanemad, saavad koolitust ja teaduslikku analüüsi Trigoni Instituudi juhendajatelt Saksamaalt ning Jyväskylä Ülikooli teadusuuringute keskuselt Soomest. Kolmeaastase protsessi tulemusena selgub, milleks kogukondades valmis ollakse ja millist abi uues olukorras toimetulekuks vajatakse.

Kuressaare Gümnaasiumi puhul on projektipoolne mentorgrupp kohtunud nii juhtkonna kui lastevanemate esindajatega. Tulemuseks on entusiastlik hulk inimesi, kes usuvad, et 2000 lapsevanemat ja 1000 õpilast saavad oluliselt rohkem kaasa mõelda ja koos veelgi parema kooli luua, kui meil täna juba on. Plaanis on viia vanemad ka õpetajate ja õpilastega ühise laua taha, et paremini teineteist mõista.

Kuressaare Gümnaasiumi senine teekond on uut projekti igati soosinud. 2012. aastal Terje Nepperi ja Toomas Takkise poolt ellu kutsutud hoolekogu on ilusti toimima saanud. Koos ei käida mitte vaid valla ja kooli uudiseid kuulamas, vaid antakse ka omapoolsete töögruppide arvamusi, hinnanguid, ettepanekuid, koostatakse iga-aastane rahulolu-uuring ja aidatakse tunnustada õpetajaid.

Kui täna on hoolekogu roll paljuski formaalne ja sisulist otsustusõigust suhteliselt vähe, siis edaspidi, olenevalt kogukonna valmisolekust, võiks hoolekogu istuda teadliku partnerina ühise laua taga palju suurema otsustusõigusega. Uues olukorras võiksid olla vanemad arvestatavad partnerid nii kooli juhatusele kui õpetajatele ja õpilastele.

Projekt näeb ette, et juba uue kooliaasta alguses saavad potentsiaalsed hoolekogusse kuuluda soovivad huvilised koolitust, enne kui toimub esimene hoolekogu koosolek. Iga järgmine samm on tingitud eelmise tulemusest ja nii ei ole protsessi lõpptulemust võimalik ette ennustada. Selle otsustab kogukond ise, kui kaugele oma soovidega minnakse.

Projekti vastu tuntakse huvi ka Euroopa Lastevanemate Ühingus. Meie tegevusi jälgitakse mitmes riigis ning juba täna on protsessi koolitustesse kaastatud nt Prantsusmaa, Austria, Sloveenia, Leedu lastevanemate esindajaid. Kolme aasta möödudes saavad koolituse kaasa teinud huvilistest kogemustega konsultandid, kes aitavad sääraseid protsesse läbi teha nii järgmistes koolides saarel kui kaugemal.

Alguspunkt on Saaremaa viiel koolil väga erinev ja igal juhul on üksteiselt õppida palju. Ideaalis suudetakse muuta paradigmat, kus täna on lapsevanem koolielust suhteliselt distantseerunud ja pole paljude asjadega üldse kursis. Õnneks on vanemaid, kes teavad juba täna, et oma laste vajadusi oskavad kõige paremini hinnata eeskätt nemad ise.

Mõelge palun kaasa. Kes ei ole hoolekogu tüüpi, võib koolielu toetada paljudel teistel viisidel. Samuti peame julgustama õpetajaid vanemate käest koostööd nõudma. Teame, et täna ei soovi õpetajad vanemaid üleliia tülitada, aga kui see on laste huvides, siis kas poleks mõistlik seda teha?

Tänaseks on hoolekogude ja koolide juhid saanud võimaluse osaleda kahel esimesel õppenädalal. Mõlemal korral on läbi viidud ka praktiline tegevus koolides. Nii saab see olema veel paaril aastal.

Pöidlad pihku. Ilus unistus sellest, et iga kool on oma kogukonna nägu, võib tõeks saada.

Palun kõigil protsessist huvitatud lastevanematel võtta ülendust oma kooli hoolekogu esindaja või juhatajaga. Iga aju ja kogemus on arvel.