Kooli ujula avati aasta hiljem kui kool –1979. aasta sügisel. Ilma suurema remondita suutsime ujulat töös hoida 22 aastat. 2001. aastal renoveeriti ujula I etapp, kuhu investeeriti 7 miljonit krooni. Paigaldati moodne Menerga energiasüsteem, mis aitab oluliselt kokku hoida kütte- ja veekulusid. Süsteem kasutab ära kogu basseinivee jääksoojuse. Ehitati juurde lisakorpus, kuhu paigaldati uued pumba- mootori-, ventilatsiooniseadmed.

Uue ja kauni kuue sai basseiniosa, mis on nüüd kaetud BVC kattematerjaliga. Kuna see on kooli ujula, mille põhieesmärgiks on algõpetuse andmine, siis muutus bassein 30cm võrra madalamaks. Basseini sügavus on nüüd madalas otsas 1.10 ja sügavas otsas 1.60.

2006.a. suvel toimus ujula renoveerimise II etapp, mis muutis meie ujula igati kauniks, saime uued riietusruumid ja saunad, lisati dušše, saime kauni fuajee koos stendidega, tuli juurde avarust ja õhku. Tänavuse suve remondi käigus saime uued saunad ja vahetati laepaneelid.

Ujula töötab peaaegu aastaringselt. Ainult juulikuus on ujula suletud . Argipäeviti on ujula avatud kell 7-22. Varahommikul on kõigil võimalus ujuda ja koguda hea hulk positiivset energiat algavaks tööpäevaks. Kella 8-14 on ujula hõivatud klasside ujumistundidega, peale seda algavad algõpetuse tunnid teistele koolidele ja ringitunnid. Õhtuti on ujula välja üüritud firmadele ja võimalus kõigil ujuma tulla.

Nüüd mõned vastused küsimustele

• Miks on vesi vahel liiga kloorine? Miks on vaja pesta enne ujumist?
  Meil käib nädalaga ujulast läbi ligi tuhat inimest ja igaüks arvab, et ega tema ikka must ei ole. Inimese organism eritab pidevalt higi. Higi on samuti nagu uriin ainevahetuse jääk ja kui see satub vette, on tekkinud soodne pinnas pisikute tekkimiseks. Mida vähem te pesete, seda mustem on meie vesi, seda rohkem pressib automaatika meile vägisi klooriühendeid sisse. Inimese on väga tolmune olend ja see tolm, surnud naharakud ja lahtised juuksekarvad kogunevad ja ladestuvad basseini põhja. On esinenud juhtumeid, kus trikood pannakse juba kodus selga. Seame sisse nn. Naabrivalve- miks mina pesen ja sina ei pese ennast, mina ei taha sellisesse vette oma nägu panna, kuhu sina tuled pesemata. Veel teadmiseks: tervisekaitse ja ka ise viime proove laborisse iga kuu, kordagi uue basseini ajal ei ole meie veest leitud ühtegi pisikut, klooritase võib kõikuda 0,3-0,7 vahel, meil on seda vees vahel isegi alla normi.
• Miks nõutakse ujumismütsi?
  Selleks, et inimesel langeb pidevalt ära lahtisi juuksekarvu ja pole just kuigi mõnus ujuda kui sõrmede vahele kogunevad hõljuvad juuksekarvad. Põhjakoristaja-robotiga puhastame ujula põhja ülepäeva.

Aastate jooksul on kooli ujulas ujuma õpetatud mitmeid tuhandeid lapsi ja enam ei saa öelda, et saarlane ei oska ujuda, seda enam meie kooli lõpetanu. Ujutud on terviseks ja lõbuks. Paljudele on ujumine olnud aga spordialaks, kus treenitud päevade, kuude ja aastate kaupa. See ei ole kerge, sest ujumistreening on raske töö. Tore on aga see, et juba minu esimeste trennilaste lapsed on jõudnud ujumistreeningutele.

Meie kooli ujujad on 16.aastat järjest edukalt esinenud Eesti Koolispordiliidu ujumisvõistlustel ( 9 korda on meid tunnistatud vabariigi parimaks ujumiskooliks, 4 korda oleme olnud teised, 2 korda kolmandad ja 1 kord viiendad). Aastatega on kogunenud palju medaleid Eesti Maaklubide meistrivõistlustelt ja mõningaid ka Eesti MV noorte vanusklassis. Maakonna parim ujuja oli mitmeid aastaid Imre Kuusk, kellele kuulusid tookord kõik maakonna rekordid. Meie kooli ujumisringist tuule tiibadesse saanud Priit Aavik ja Mart Mandel õpivad ja treenivad praegu Audentese Gümnaasiumis. Ja ujuvad üha uusi ja uusi maakonna rekordeid. Loodame neilt häid tulemusi ka edaspidi.

Väga tublid on ujumise algaastatel olnud kooli vilistlased Ivi Toll ja Raigo Helde. Raigo on olnud vabariigi koolinoorte spartakiaadil medaliomanik, kolmekordne spordiühingu “Jõud” meister, mitmekordne maakonna meister ning talle kuuluvad veel praegugi väikeste poiste 3 kooli ja maakonna rekordit. Ivi Toll on toonud maaspordimängudelt kolm kuldmedalit ning on olnud ka mitmekordne maakonna meister .

Meie kooli on edukalt mitmetel võistlustel esindanud veel vilistlased Tanel Peeters, Siret Kelder, Taavi ja Tanel Õispuu, Indrek Kelder, Marju Saar, Martin Tõru, Olev Tõru, Kaie Danneberg, Annely Põder, Karl Mitt, Ivar Kukk, Jaak Haamer, Andro Kuusk, Lilli-Mai Rebel, Mihkel Tanila, Kaarli Haandi, Sander Proos, Juhan Kolk, Liina Silluste, Kaisa Silluste, Ivar Maimjärv, Helerin Koppel, Kairi Saar, Marten Truu ja paljud teised.

Ülemaailmsetel Saarte Mängudel on osaletud neli korda. 1999.a. Gotlandil võistlesid Ivar Kukk ja Raigo Helde. 2003.a. Guernseyl Imre Kuusk, Andro Kuusk, Kaarli Haandi. 2007.a. Rhodesel Imre Kuusk, Andro Kuusk, Mihkel Tanila, Helerin Koppel, Kadi Maripuu ja Kaisa Silluste. 2009.a. A`landil Mart Mandel, Helerin Koppel, Kadi Maripuu ja Priit Aavik. 2013.a. Bermudal Priit Aavik, kes naases hõbe- ja pronksmedaliga. Need on Saaremaa ujujate esimesed medalid läbi aegade.

Soovin kõigile endistele ja praegustele ujujatele head tööindu, palju tervist, tublit ujumist, sest UJUMINE-see on tervise ja energia alus.