Urmas Nõgu, teise kooliastme esindaja, hoolekogu esimees, 127 päeva tagasi andsid oma nõusoleku hakata Kuressaare Nooruse Kooli hoolekogu esimeheks. Kas oled pidanud seda otsust juba kahetsema? Aga tegelikult rääkides – kas oled leidnud oma niši, millega koolile kasulik olla?  
Ega ma päris kindel ei ole, kas nišš on leitud või kas seda on vaja üldse leida. Aitan seal, kus saan ja oskan. Õnneks on hoolekogus erineva taustaga inimesed, seega võimalust ja kogemust on paljudel teemadel kaasa rääkida. 

Mida olete hoolekoguga nende 100+ päeva jooksul olulist ära teinud?  
Suuremad asjad on veel tulemas ja arutluse all. Üht-teist väiksemat on tehtud, kuid seni kõige olulisem on olnud kooli köögipoole nägemine.
Ja see on olnud äge. Tegelikult toimub koolis palju rohkem, kui kõrvalt aru saada võib. Ja seda nooruslikku energiat ja särtsu on olnud eriti tore näha. 

Oled meie kooli 19. lennu vilistlane, seega oma maja inimene. Mis on sinu kooliajaga võrreldes meie majas praeguseks muutunud? 
Päris palju on muutunud ja päris palju on sama. Väga palju on arenenud liikumise ja sportimise võimalused. Tehnoloogiaõppe (juba tuli üle huule iganenud väljend „poiste tööõpetuse“) klass on kui kõrgtehnoloogiline töökoda: CNC-pingid, 3D-printerid jne. Kooliaed on väga kena ja meie lennu istutatud kadakad on päris suureks kasvanud.
Mured aga on ikka samad, mis minu ajal: koolikius, klassides on palav, söökla on väike, ruumi on vähe. 

Pöörame koolis suurt tähelepanu lugemisele, see on ka hoolekogu südameasi – mida head ise viimati lugesid või mis raamat sul öökapil praegu on? 
Viimane, mille läbi sain, oli Genevieve Cogman „Nähtamatu raamatukogu“. Nüüd on käsil John Wyndhami „Krüüsalised“. Nagu sellest mustrist aru saada võib, leiab minu öökapilt kõige sagedamini ulmet. 

Kes sa oled, s.t mida sa „päriselus“ teed (millist tööd, millised on su hobid jms)? 
Igapäevaselt tegelen tarkvara arenduse maailmas, viimasel ajal peamiselt projektijuhtimise ja tootearenduse suunal. Varasemalt olen aga tegelenud ka tehnilisema poolega.
Hobisid on seinast seina. Mulle meeldib erinevaid asju ise järele proovida ning katsetada, ja kui siis mõni külge jääb, ongi uus hobi olemas. Tänu sellele sai ka hoolekogu väljakutse vastu võetud. Muudest asjadest on pikemalt külge jäänud rahvatants – 15 aastat, disc golf – pire vähem. Uuem hobi on koerasport, täpsemalt agility. Tegemist on koerte takistusjooksu alaga, kus inimese ja koera koostöös tuleb rada võimalikult kiirelt ja vigadeta läbida. Lisaks mainitutele huvitavad mind veel lauamängud, droonid, robotid, fotograafia, puu- ja metallitööd, ehitamine jne.   

Ütle, mida sa teed ja loed 

Inspireerituna hoolekogu projektist „Innustame lapsed lugema“ ja mõjutatuna ka eesti vanasõnast „Ütle, kes on su sõber, ja ma ütlen, kes sa ise oled“ uurisime hoolekogu liikmetelt, millega nemad igapäevaselt tegelevad ning milliseid raamatuid loevad. Räägib ju inimese tegevusvaldkond ning öökapiraamat üht-teist tema endagi kohta. 

Gerly Koitla, esimese kooliastme esindaja, hoolekogu aseesimees  
Mul on vahel nii, et loen mitut raamatut kogunisti korraga. Viimane väga tore elamus oli „Uue aja õpetaja – Maria Montessori“ Laura Baldini sulest ja „The Montessori Method“. 

Oma igapäevatöös tegelen ettevõtete ja organisatsioonidega, kes tegutsevad välisturgudel. Olen ettevõtja. Minu töö sisuks on klientide äriprotsesside loomine ja teostamine, strateegiline müük, turundus ja kommunikatsioon. Tööst vaba aeg on rõõmsalt täidetud peamiselt laste ja pere tegevustega. Kui ma enda jaoks aega napsan, siis loen, teen värskes õhus sporti ja käin teatris. 

Kaja Kuusk, kolmanda kooliastme esindaja, protokollija-sekretär 
Viimati lugesin suure kirega Delia Owensi „Kus laulavad langustid“, vaatasin ka filmi, kuid raamatus oli pinevust ja nüansse märksa rohkem. Lugemist ootab Chris Whitakeri „Me algame lõpust“, kuid suurema osa minu lugemisvarast moodustab pisut noorematele mõeldud kirjandus. Viimane raamat on Kairi Looga sulest „Piia Präänik ja bandiidid“. Muhe ettelugemiseks, sain ise kogu aeg naeru tagasi hoida, et mitte naerma turtsatada, ja armas kuulaja saaks loo lõpuni kuulata.  

24/7 olen ma nelja lapse ema. Minu päevi täidab hulk logistikat, mõnus hulk tegemisi, asju, mida meeles pidada. Kuid samuti neli paari säravaid silmi ja soojad kallistused igal hommikul lahku minnes ja igal õhtul koju tulles. 
Igapäevane tee viib mind päevatööle Kaali kooli, kus õpetan. Tegelikkuses need vahvad, särasilmsed ja uudishimulikud lapsed õpetavad ka mind. Alati avastan midagi uut. Olen lasteaiaõpetaja 3–7-aastastele lastele. 
Lisaks igapäevatööle toimetan jõudumööda Saaremaa Lasterikaste Perede Ühenduse juhatuses, panustades oma aega vabatahtlikuna erinevatesse tegevustesse.  

Vabal ajal meeldib mulle näpud mulda pista ja oma aias toimetada. Päris tore on talvel ka mootorsaag haarata ja metsast talvekütet teha. Ühesõnaga jõusaalis ja jooksuradadel mind ei kohta. Naudin isetegemist iseenda ja oma pere heaks.   
Oma tassi meeldib täita teatreid ja kontserte külastades. Viimane mõnus teatrielamus pärineb Endla teatrist „Rocco ja tema vennad“. 

Kaarel Kallasmaa, vilistlaste esindaja 
Viimati lugesin Sophoklese „Kuningas Oidipust“. See oli kohustusliku kirjanduse teos, mida pidin kirjanduse tunniks läbi lugema. 
Olen Saaremaa Gümnaasiumi 10. klassi õpilane. Osalen enda koolis bändis, kus ma mängin klaverit/süntesaatorit. Samuti tegelen mõnikord väitlusega ning vahepeal käin väitlusklubi tundides. Muusikaga seoses meeldib mulle mängida erinevaid pille ning osalen ka SG segakooris ja Kuressaare muusikakooli sümfoniettorkestris.  

Õilme Salumäe, kooli pidaja esindaja 
Minu viimasteks eestikeelseteks lugemisteks on sattunud viimase romaanivõistluse parimad palad: Piret Jaaksi „Taeva tütred“ ja Sven Mikseri „Vareda“. Lugemise ootel ja pooleli olevate raamatute virn on mul alati ootel ka kasvamas. Lisaks ilukirjandusele on virnas kindlasti ka midagi ajalooteaduse alalt, mida ma ei loe alati kaanest kaaneni, vaid huvipakkuvate lõikude kaupa. Hetkel on pooleli Mihkel Muti raamat Mati Undist ja Wilhelm Kügelgeni „Vana mehe noorusmälestused“. Viimasest Eesti Ekspressist ajendatuna võtsin uuesti välja ka Elizabeth Eastlake'i Liivimaa jutud.  

Päriselt arvan ma ennast olema uudishimuliku inimese, kes igapäevast tööd teeb haridusametnikuna Saaremaa valla heaks. Lugemine on kindlasti minu suurimaks huviks ja ka sõltuvuseks, mille kaudu püüda aru saada erinevate inimest mõttemaailmadest. Raamatute kaudu leian end tihti ajaloost ja mind alati köitnud saksa kultuuriruumist. 

Malle Tiitson, õpetajate esindaja
Mida aeg edasi, seda rohkem armastan lugeda raamatuid n-ö päris elust ja juhtumistest. Väga südamelähedane on Timo Palu raamat retkest jalgsi põhjapooluselt Teravmägede saartele „Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt mandrile“. Norralase Audun Tholfseni ja eestlase Timo Palo teekond kestis 72 päeva ja 1620 kilomeetrit, mille jooksul kogetu on pandud raamatukaante vahele. Reisikirjadest viimane loetud raamat „Scotti viimne ekspeditsioon“, mis on kapten R. F. Scotti isiklik päevik tema teekonnal lõunapoolusele, kuhu ta tahtis jõuda esimesena, aga norralased jõudsid napilt ette. Scotti jaoks jäi see kahjuks viimaseks ekspeditsiooniks, tagasi ta ei jõudnud ...
Viimane ilukirjanduslik teos oli Silver Anniko romaan „Rusikad“, mis ilmus esmakordselt 1979. aastal. Lugesin uusväljaannet, mis kirjastati autori täieliku käsikirja alusel, nõukogude ajal ilmunud raamatus oli tsensuuri tõttu jäetud välja üle 200 lehekülje. See on raamat Eesti inimeste elust ajaperioodil 1920ndate lõpust kuni 1940ndate alguseni.
Olen avastanud enda jaoks Eesti Rahvusraamatukogu virtuaalse raamaturiiuli MIRKO (Minu Raamatukogu), sest kui raamatukokku ei jõua, siis sinna saab ikka kiigata ja midagi laenutada.

Päriselus olen geograafiaõpetaja. Hobid haakuvad minu erialaga, armastan aega veeta oma lähedastega ja nendega avastada/taasavastada huvitavaid kohti, eriti meeldib ringi sõita Eestimaal, siin on uskumatult palju vaadata ja juba ka käidud kohtades midagi uut leida. Elamusi pakuvad nii Saaremaa kui Mandri-Eesti, Odalätsi allikatest kuni Eesti sügavaima Sopa allikani, Viidumäelt kuni Laiuse voore ja voore tipus asuva Siniallikani. 

Gabriela Rooso, kooli toetava organisatsiooni esindaja 
Phil Knight „Jala jälg“.
Olen Saaremaa toetava hariduse keskuse juht, haridus- ja sotsiaalvaldkonna entusiast. Meeldib piire nihutada ja läbi selle maailma paremaks muuta. Hobideks ... Mulle väga meeldib jalutada. Lisaks kõik muud sportlikud tegevused: pallimängud, ujumine. Lisaks proovime perega võimalikult palju koos aega veeta: ringi sõita ning looduses viibida.Tohutult meeldib reisida. Saaremaal on kena, aga vahepeal on nii hea näha, mis mujal toimub.  

Jette Tiitus, õpilasesindus 
Patti Smithi autobiograafia „Just kids“ ja Dostojevski „Vennad Karamazovid“.
Olen Kuressaare Nooruse Kooli 9. klassi õpilane. Tegelen vabal ajal palju teatri, lugemise ja kirjutamisega. Olen ka Saaremaa valla noortevolikogu liige. 

Aleksandra Uue, huvikooli õpilaste esindaja 
Raamat, mida ma hetkel loen, on Monica Murphy „A Million Kisses In Your Lifetime“.
Minu hobid väljaspool kooli on näitlemine ja kickbox. 

Mareena Rauk, huvikooli lastevanemate esindaja 
Hetkel loen paralleelselt kahte raamatut: Eero Epneri kirjutatud „Lembit Ulfsak“ ja Valdur Mikita „Mõtterändur“.
Tööalaselt olen tervishoiutöötaja ning töötan hambaravis.
Tööst vabal ajal meeldib viibida palju looduses. Et hoida vaim ja keha erksana, meeldib teha pikemaid jalutuskäike ja käia jooksmas. 

Mihkel Vendel, huvikooli õpetajate esindaja 
Minu lugemisvarasse kuulub mitmeid eri žanridest raamatuid. Viimasel ajal olen lugenud Daniel Kahnemani „Kiire ja aeglane mõtlemine“, James Nestori „Hingamine“ ja ilukirjandusest on ülelugemisse läinud Jüri Tuuliku „Vares“ ja August Mälgu „Õitsev meri“. 

Hobitegevus kannab minu tegemistes suurt rolli, sest iganädalaselt saab käidud külastamas kettagolfiradu, jooksuringe ja pilliruume. Viimase osas saab nimetada seda ka mingil määral kõrvaltööks, kui bändis laulmise ja õhtujuhtimise näol käin lavalaudu tallamas. Lisatööna veedan hommikuid raadiomajas, kus hommikuprogrammis äratan inimesi.  

Nagu näha, on hoolekogus esindatud väga erinevad valdkonnad ja huvid. See kinnitab hoolekogu esimehe Urmas Nõgu mõtet, et võimalust ja kogemust on paljudel teemadel kaasa rääkida. Soovime kogu kooliperega jõudu ja jaksu toimetamisel – et neid põnevaid arutelusid ja tegemisi ikka jaguks!