üles
Pühapäev, 28. aprill 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

30. aprill

2. mai

3. mai

4. mai

5. mai

Töötajate sünnipäevad

29. aprill

Arvamus, avaldatud 14. märts 2024, vaadatud 343 korda, autor Gert Lutter, IT-spetsialist
Maantee servast nopitud luuleread Autor/allikas: Gert Lutter

Täna tähistame meie, eestlased, emakeelepäeva ning teeme seda riikliku tähtpäevana juba 25. korda. Päris viisakas vanus juba, tembud tembutatud ning krutskid tehtud. Tõsi küll – 106aastase Eesti Vabariigi kõrval paistab see päris noorukina. Ning eesti keele enda kõrval suisa lapsukesena.

Kui täna mõtleme oma keelest, arutleme selle üle, kirjutame e-etteütlust – kas sellest piisab? Või peaksime eesti keelele mõtlema hoopis natuke ja iga päev?

Miks üldse on meie keel oluline, kui palju ja kuidas peaksime seda väärtustama – keeled muutuvad, kaovad, tulevad ja lähevad … Või saame sihikindla käitumise ja eneseteadlikkusega siiski veidi suunata seda rada, millel liigume? Hoida seda, mis päris meie oma.

Tänane sünnipäevalaps Kristjan Jaak Peterson unistas 1818. aastal eesti keele kuulumisest suurte keelte perre.

Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavust omale otsida?

Kas pole see mitte tõsi, kui kratiarule matemaatika kodutöö lahendamiseks ülesannet sõnastame, täitsa omas keeles? Keel ongi ju meie tööriist. Vahend, millega ennast väljendame ning mille abil maailmast aru saame.

Ilma oskuseta loetust aru saada ei saa me lahendada matemaatika tekstülesannet, kirjeldada geograafiatunnis maabriisi tekkepõhjuseid või ilmateadet kuulates mõtestada lahti suhtelise õhuniiskuse mõistet.

Nagu iga tööriista, tuleb ka keelt osata käsitseda. Keeli on erinevaid, ka meie oma keelt, ning meisterlik keelekasutaja pole mitte see, kes vastab alati kuivas ja krabisevas sõnaraamatu kirjakeeles, vaid see, kes seda vajadusel ja teadlikult teha suudab. Kui vastad mulle Messengeris, ei pea vastu tulistama fraseologisme ega maadlema sõnakuulmatu paronüümiga.

Nimemaagial ning asjade pärisnimede teadmisel pole ilmaasjata maailma mütoloogias oluline tähendus. Sõnal on jõud. „Sõna seob!“ nagu on kirjutet Kadrinasse püstitatud emakeele ausambale.

Kuid tähestikus pea
taas valid uusi tähti,
et luua sõnu neist,
et võiks külastada tähti.

Laulab Dagö. Meisterlik keelekasutaja juba teab õigeid sõnu!

Mõtiskleme siis täna oma emakeelest, otsime kõik endast selle ühe sõna ning hoiame selle endale, sest see on meie varandus. Ent peame oma keelt meeles ka igal teisel päeval. Igaüks natuke.

Tänase päeva puhul tervitavad teid luuleridadega Kristi Sillart ning 3.b klassi õpilased Gloria, Grete ja Kelly. Kristi kostitab meid Wimbergi värsiridadega, mis värskelt maantee servast nopitud ning 3.b tüdrukud võtsid endale pureda Kristjan Jaagu luuletuse „Sõprus“.

PS! Matemaatikud tähistavad täna hoopiski pii päeva. Huvitav küll miks? Kolmanda kuu neljateistkümnes päev … Nii et siinkohal on paslik lõpetada ilmartrulliliku mõttega: ole sa 3,14ber või 3,14lupart, pole üldsegi 3,14nlik olla kõige teravam 3,14 kammi sees! Nupp nokkima, matemaatikud!

Gert Lutter,
IT-spetsialist
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii