Autor: Ave Jõgi võõrkeeleõpetaja |
Loodud: 12. aprill 2016. a. kell 15.12
Muudetud: 12. aprill 2016. a. kell 15.30
Õppeaasta: 2015/2016
Õppekava: Põhikooli õppekava, IV veerand
Kestvus: 3 tundi nädalas
Vene keele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, omandada oskus märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab õpinguid ja tegevust ühiskonnas.
Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid ( nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
I nädal
1. Minu vaheaeg.
2. Kogu infot inimese kohta. Valmistu dialoogi esitamiseks.
3. Situatsioonikaardid.
II nädal
1. Dialoogid situatsioonikaartide järgi.
2. Tõlkelaused, mis aitavad enda profiili koostamisel.
3. Koosta enda profiil etteantud küsimuste järgi.
III nädal
1. Hea vestluskaaslane, milline ta on?
2. Käänded- "hea vestluskaaslane" ja "head vestluskaaslased"
3. Mida on vaja, et normaalselt suhelda. Teksti lugemine üldiseks arusaamiseks.
IV nädal
1. "Plussid" ja "miinused". Töö tekstidega lk 25
2.
3.
V nädal
1.
2.
3.
Õpilased oskavad:
1. Ennast tutvustada, rääkida enda perekonnast, endast, välimusest, iseloomust, meelistegevusest ja tulevikuplaanidest.
2.Oskab kirjeldada inimest.
3. Oskab öelda, kes on hea vestluskaaslane.
4. Oskab leida väljendada positiivset ja negatiivset.
5. Oskab kasutada käändetabelit.
6. Oskab moodustada tingivat kõneviisi ja seda praktilises kõnes kasutada.
Hindamisel kasutatakse kokkuvõtvat ja kujundavat hindamist. Kujundaval hindamisel lähtutakse õpilase arengu võrdlemisest tema eelneva tasemega. Kokkuvõtva hindamise puhul võrreldakse õpilase saavutusi taotletavate õpitulemustega. Arvestatakse õpilase individuaalsusega.
Hinnatakse:
Tunnikontrollid,etteütlused, kodutööd, vastamised, sõnade tööd ( õigekiri+tähendus), tunni töö
Kõik hinded on võrdse kaaluga. Hinne moodustub keskmise hinde arvutamisel, kusjuures ühe negatiivse hinde võib õpilane järele vastata, enne keskmise hinde arvutamist.
Puudumiste korral tuleb kontrolltööd järele teha 10 päeva jooksul. Maha kirjutatud tööd hinnatakse hindega 1 ja ei kuulu parandamisele. Veerandihinne "5" pannakse õpilasele, kellel ei ole ühtki mitterahuldavat või puudulikku jooksvat hinnet. Ühte hinnet on võimalik parandada ka juhul, kui keskmise hinde arvutamisel jääb puudu 0,1 punkti, (näit 3,4)
Hindamisnormid:
hinne 5 - 100-90%
hinne 4 - 89-75%
hinne 3 - 74-50%
hinne 2 - 49-20%
hinne 1 - 19- 0%
Kasutatud õppematerjal:
A.Metsa ja L Titova "Tere tulemast"