Autor:
Raido Kahm
ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
|
Autor: Raido Kahm ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja |
Loodud: 23. august 2018. a. kell 09.10
Muudetud: 31. august 2018. a. kell 10.54
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Ajalugu aitab mõista minevikku ja seeläbi selgitada ka olevikku, kuna minevik, olevik ja tulevik on omavahel seotud. Nii saavad õpilased paremini aru, kuidas tänapäeva ühiskond on kujunenud ja millist rada pidi siiani jõudnud.
Samuti soodustab ajalugu identiteedi kujunemist. Ajalugu jutustab, kes me oleme, kust tuleme, mida ja miks väärtustame. Õppides erinevate piirkondade ajalugu ja ühtlasi erinevaid ajastuid, saab õpilane aru, kuidas need kõik on omavahel seotud. Nii kujunebki arusaam, millised minevikus aset leidnud arengud mõjutavad meid ka täna ja kuhu Eesti maailma ajaloos paigutub.
Ajaloo õppimine aitab kaasa ka kriitilise mõtlemise arengule. Minevikus toimunut võib tõlgendada mitmel moel ja iga tõlgendus lähtub kellegi seisukohast. Nii lähtutakse Eestis üldiselt eestlaste seisukohast, kuid ajalugu aitab mõista, et sündmusi saab käsitleda ka teise nurga alt ja laiemas kontekstis. Ajaloos käsitletakse tihtipeale üksikuid sündmusi laiemate arengute raames. Nii aitab ajaloo õppimine kaasa seoste tekitamise oskusele. Ühtlasi õpitakse vahet tegema faktil ja hinnangul.
1. Sissejuhatus
2. Sissejuhatus
3. Kordamine/ Uue ajastu koidikul
4. Frangi riigi tõus
5. Karl Suure impeerium
6. Karolingide renessanss/ Karolingide impeeriumi lagunemine
7. Kordamine
8. Kontrolltöö
9. Seisuslik ühiskond ja läänipüramiid
10. Rüütlid ja linnused
11. Rüütlikultuur
12. Naine linnuses
13. Kokkuvõte
14. Looduslikud olud. Rahvastik
15. Põllumajanduse areng
16. Talupoeg ja maaisandad/ Küla ja talu
17. Linnade rajamine
18. Linnade elukorraldus ja omavalitsus
19. Majandus ja kaubandus/ Kaupmehed
20. Käsitöö ja käsitööline
21. Naised linnas/ Heidikud ja vähemused
22. Katoliku kirik ja vaimulikud
23. Kiriku õpetus
24. Rahvausk
25. Kloostrid ja ordud
26. Nunnakloostrid
27. Kirikuhoone
28. Kordamine
29. Kontrolltöö
30. Riik ja valitsemine keskajal
31. Paavst ja keiser
32. Inglismaa
33. Prantsusmaa ja Saja-aastane sõda
34. Poolaasta kokkuvõte
- kirjeldab läänikorda, feodaalset hierarhiat, seisuslikku ühiskonda, naturaalmajandust ning
talupoegade ja feodaalide elulaadi
- teab kiriku osa keskaja ühiskonnas nii kultuuripärandi säilitajana kui ka maailmapildi
kujundajana
- teab, kuhu tekkisid keskaegsed linnad, ning kirjeldab keskaegse linna eluolu
- iseloomustab Frangi riigi osatähtsust varakeskaegses ühiskonnas ja Frangi riigi jagunemise
tagajärgi
- seletab mõisteid paavst, patriarh, piiskop, preester, munk, nunn, senjöör, vasall, feodaal,
pärisori, Inglise parlament, raad, tsunft, gild, Hansa Liit
- teab, kes oli Karl Suur ja iseloomustab tema tegevust
Esimese poolaasta hinde annavad kokku arvestuslikud kontrolltööd ja jooksvad hinded. Viimaste alla käivad tunnikontrollid, tunnitöö hinded, vihiku hindamine ja kodused tööd.
Kontrolltöö ja kõigi teiste tööde hinnet on võimalik kahe nädala jooksul alates hinde selgumisest parandada. Mitterahuldava kontrolltöö hinde järelevastamine on kohustuslik. Samuti on kohustuslik kontrolltöö järele vastata siis, kui kontrolltöö tegemise päeval on puudutud.
Juhul kui eKoolis on märge "0", tähendab see, et töö on tegemata. "0" asendub kahe nädala pärast hindega "1", kui antud tööd ei ole järele vastatud.
Tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne 5
70-89% hinne 4
50-69% hinne 3
20-49% hinne 2
0-19% hinne 1