Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11675 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Ajalugu: 7b prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Kaisa Sau

ajalooõpetaja

Kontakt: kaisa.sau@oesel.edu.ee

Loodud: 27. oktoober 2016. a. kell 19.33
Muudetud: 22. november 2016. a. kell 10.46

Õppeaasta: 2016/2017

Õppekava: Põhikooli õppekava, II veerand

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab mõista meie ümber toimuvat ja luua tulevikuvisioone, näidates, et minevik, olevik ja tulevik on omavahel väga tihedalt seotud. Ajalooõpetus õpetab elu nägema erinevatest vaatepunktidest, analüüsima, sünteerima, seletama, hindama ja kirjeldama. Ajalooõpetus arendab empaatiavõimet ning rõhutab tolerantsuse olulisust. Ajalugu õpetab kriitilist ja iseseisvat mõtlemist ning eristama fakte tõlgendusest. Ajalugu õpime, et väärtustada minevikku ja traditsioone.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I nädal
1. Küla ja taluelu. Lk 64-67
2. Filmi vaatamine. Katk.
II nädal
1. Kontrolltöö
2. Linnade rajamine. Lk 70-73
III nädal
1. Linnade elukorraldus ja omavalitsus. Lk 74-77
2. Majandus ja kaubandus. Lk 78-81
IV nädal
1. Kaupmehed. Lk 82-85
2. Käsitöö ja käsitööline. Lk 86-89
V nädal
1. Naised linnas. Lk 90-93
2. Heidikud ja vähemused. Lk 94-97
VI nädal
1. Kontrolltöö
2. Katoliku kirik ja vaimulikud. Lk 102-105
VII nädal
1. Kiriku õpetus. Lk 106-109
2. Rahvausk. Lk 110-113
VIII nädal
1. Kloostrid ja ordud. Lk 114-117
2. Kirikuhoone. Lk 122-125

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Veerandi lõpuks õpilased:
- oskavad seletada teemakohaseid mõisteid
- tunnevad ja oskavad ajajoonele paigutada olulisi daatumeid
- teavad, kuidas elati keskaja külas
- kirjeldavad talupoja tähtsamaid töid
- kirjeldavad talupoja eluolu
- hindavad, milline oli linnastumise mõju Euroopa arengule
- iseloomustavad keskaja linnu
- teavad, kuidas oli korraldatud linna valitsemine ja igapäevane elu
- teavad, millised olid rae ülesanded ja kohustused
- kirjeldavad keskaja majandus- ja kaubanduselu
- teavad, miks loodi Hansa Liit ja millised olid selle tähtsamad linnad
- võrdlevad kaupmehe ja talupoja osatähtsust ühiskonnas
- hindavad käsitöölise tähtsust keskaja ühiskonnas
- teavad, mis on tsunftid ja miks need loodi
- oskavad kirjeldada naise rolli, ülesandeid ja eluolu linnas
- teavad, kes olid linnakogukonnast välja tõrjutud ja miks
- hindavad vaimulike rolli ühiskonnas
- kirjeldavad katoliku kiriku ülesehitust
- mõistavad ja selgitavad kiriku õpetuse sisu
- hindavad religiooni tähtsust keskajal
- nimetavad olulisemaid keskajal tegutsenud mungaordusid
- kirjeldavad eluolu kloostris
- teavad, miks mindi keskajal kloostrisse
- kirjeldavad kirikuhoonet ja tunnevad selle osi

Hindamine üles

Hindamisel kasutatakse kokkuvõtvat hindamist. Esimese veerandi hinne kujuneb kahest kontrolltööst ja tunnihindest (tunnikontrollid, suulised vastamised ja tunnitööd). Tunnihinded annavad veerandi lõpuks kokku ühe arvestusliku hinde, mille osakaal lõpphindes on 1/3.
Tegemata või hindele "2" või "1" hinnatud tööd on võimalik järele vastata 10 päeva jooksul pärast hinde teada saamist. Esitamata töö märgitakse nulliga, mis asendub hindega pärast töö esitamist või hindega „1” kui 10 päeva jooksul ei ole tööd esitatud. Järgi saab vastata ainult hinnet "2" ja "1". Ühte tööd on võimalik järele vastata üks kord. Tunnikontrollide ja suuliste vastamise toimumise korra üle otsustab õpetaja. Tunnikontrolli võib kirjutada ka osa õpilasi klassist, mitte terve klass korraga. Õpilane peab olema valmis vastama iga tund. Tunnikontrolle ja suulisi vastamisi järgi vastata ei saa. Kui õpilane ei ole mingil põhjusel saanud antud tunniks õppida, siis ta annab sellest õpetajale teada enne tunni algust, hilisemaid vabandusi arvesse ei võeta.
Kirjalikke tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne „5”
75-89% hinne „4”
50-74% hinne „3”
20-49% hinne „2”
0-19% hinne „1”
Konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 15.00 ruumis 409.