Ajalugu: 5a prindi
 |
Autor: Anni Haandi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja |
Loodud: 1. september 2015. a. kell 22.14
Muudetud: 1. september 2015. a. kell 22.14
Õppeaasta: 2015/2016
Õppekava: Põhikooli õppekava, II veerand
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
5. klassi ajalooõpetuses kasutatakse õpilase aktiivse tegutsemise keskset, mängulist ning arutelu- ja lugudepõhist käsitlust, millega ei taotleta tervikliku ajaloopildi loomist, vaid äratatakse huvi ajaloo vastu. Õppesisu tugineb õpilast vahetult ümbritsevatele allikatele, koduloolisele ainestikule ning Eesti või maailma ajaloole. Kasutatakse erinevaid ajalooallikaid ning minevikust jutustavaid pilte ja lugusid, toetudes varasematele teadmistele.
5. klassi ajalooõpetuse kaudu tutvuvad õpilased ajaloo põhimõistetega ning omandavad mitmesuguseid oskusi: küsimuste esitamine ja neile vastamine, informatsiooni hankimine, suuline ja kirjalik eneseväljendus, koostööoskus ja kujutlusvõime, funktsionaalne kirjaoskus.
Õpitakse kasutama aja mõistega seonduvaid sõnu ja fraase; tutvutakse erinevate ajalooallikatega; kasutatakse ajalooalast sõnavara. Arutletakse mineviku erinevate esituste ja tõlgenduste üle, millega õpilane kokku puutub. Õpitakse kasutama ajatelge ja ajalookaarti ning täitma kontuurkaarti; jutustama ümber teksti ja sellest olulisemat esile tooma, koostama kava ning lühijuttu. Toetutakse koduloolisele ainestikule, õpitakse tundma kodukoha ajaloolisi paiku.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
VIII nädal: 26–30.10.2015
Muinaskultuurid I
IX nädal: 02–06.11.2015
Muinaskultuurid II
X nädal: 09 – 13.11.2015
Ristiusk ja Islam
XI nädal: 16 – 20.11.2015
Kloostrite asutamine
XII nädal: 23 – 27.11.2015
Hindeline rühmatöö
XIII nädal: 30.04–04.12.2015
Viikingite retked
XIV nädal: 07.12 – 11.12.2015
Ristisõjad
XIIV nädal: 14.12 – 18.12.2015
Veerandit kokkuvõttev tund
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi:
1) ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist;
2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine;
3) küsimuste esitamine ajaloo kohta ning neile vastamine;
4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;
5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades; koostöö- ja konfliktilahendusoskus;
6) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine ja hindamine, suuline ja kirjalik
eneseväljendus ning IKT vahendite kasutamine.
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
Poolaasta kokkuvõttev hinne kujuneb lähtuvalt õpitulemustest (rühma- ja paaristööd, tunnitöö, vihiku ja töölehtede täitmine, tunnikontrollid) ja hinne pannakse välja II ja IV veerandi lõpul, võttes arvesse ka koduloo hindeid.
Hindelised kokkuvõtvad tööd:
90-100% "5"
75-89% "4"
50-74% "3"
49-18% "2"
17- 9 % "1"
Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Õpilasele ja lapsevanemale meeldetuletuseks kajastub esitamata töö või sooritamata kontrolltöö eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.
Konsultatsioonid ja järelvastamine teisipäeviti kell 15:00 ruumis 409 või kokkuleppel õpetajaga.