Geograafia: 7a prindi
 |
Autor: Malle Tiitson geograafiaõpetaja Kontakt: Malle.Tiitson@nooruse.edu.ee |
Loodud: 24. oktoober 2011. a. kell 10.08
Muudetud: 28. oktoober 2011. a. kell 16.04
Õppeaasta: 2011/2012
Õppekava: Põhikooli õppekava, II veerand
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
7. klassi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane saab oma teadmistele ja oskustele aluse, et lõpptulemusena põhikooli lõpuks:
• saab üldise ettekujutuse looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nendevahelistest olulisematest seostest;
• õpib ruumiliselt mõtlema ja omandab geograafia põhisõnavara;
• õpib hindama inimtegevuse võimalusi ja tegevuse tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes;
• saab aru jätkusuutliku arengu vajadusest;
• õpib kasutama kaarte, pilte, andmetabeleid, diagramme, et hankida, töödelda, analüüsida ja väljendada ruumiliselt esitatud teavet;
• õpib lihtsate vahenditega mõõdistamist ja vaatluste tegemist;
• õpib leidma geograafiateavet erinevatest allikatest, kasutama kaasaegseid infotehnoloogiavõimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;
• oskab kasutada geograafiatunnis omandatud teadmisi igapäevaelus toimetulekuks.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
GEOLOOGIA
31.10 Maavärinad
02.11 Vulkaanid
07.11 Kivimite teke
09.11 Kordamine
14.11 Kontrolltöö
PINNAMOOD
16.11 Pinnavormid ja pinnamood
21.11 Pinnamoe kujutamine kaartidel
23.11 Mäestikud
28.11 Elutingimused mäestikes
30.11 Tasandikud
05.12 Maailmamere põhi
07.12 Pinnamoe muutumine. Murenemine
12.12 Kordamine
14.12 Kontrolltöö
RAHVASTIK
19.12 Riikide iseloomustamine
21.12 Erinevad rahvad
09.01 Maailma rahvastiku tihedus
11.01 Rahvaarvu kasv
Milliseid oskusi õpilased saavad?
GEOLOOGIA
Õpilane:
1) kirjeldab jooniste abil Maa siseehitust ja toob näiteid selle uurimise võimalustest;
2) iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide järgi laamade liikumist ning laamade
servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi, maavärinaid, pinnavormide ja
kivimite teket ning muutumist;
3) teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi, näitab kaardil nende peamisi
esinemispiirkondi, toob näiteid tagajärgede kohta ning oskab võimaliku ohu puhul käituda;
4) toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes
piirkondades;
5) selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja
tardkivimite teket;
6) iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti,
liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt ning toob näiteid nende kasutamise kohta;
7) mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide tööst.
PINNAMOOD
Õpilane:
1) on omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab ning leiab kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud);
2) iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi;
3) iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme;
4) kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi ning seostab ookeani
keskaheliku ja süvikute paiknemise laamade liikumisega;
5) toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumisest erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;
6) toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevatest riskidest ning nende vältimise võimalustest.
RAHVASTIK
Õpilane
1) iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit;
2) nimetab ja näitab maailmakaardil suuremaid riike ning linnu;
3) toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ning väärtustab eri rahvaste keelt ja
traditsioone;
4) leiab kaardilt ja nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning
iseloomustab rahvastiku paiknemist etteantud riigis;
5) iseloomustab kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist;
6) kirjeldab linnastumist, toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega kaasnevate
probleemide kohta.
Hindamine
Veerandi jooksul on kaks kontrolltööd , mis annavad veerandi kokkuvõtvast hindest 2/3,
1/3 annavad tunnikontrollid, töövihiku täitmine, koduste tööde täitmine, iseseisvad tööd.
Konsultatsioonitund on õpilastele teisipäeviti 15.00-15.45 kabinetis 103 või kokkuleppel õpetajaga. Kontrolltööd tuleb järele teha õpetaja määratud ajal.
Kui õpilane on koolist puudunud, siis tuleb sellel ajal läbivõetud osa (kirjas e-koolis tunnikirjeldused ja kodused tööd) ise omandada või pöörduda abi saamiseks õpetaja poole konsultatsioonitundides.
Hinded:
90 - 100% hinne 5
75 - 89% hinne 4
50 - 74% hinne 3
20 - 49% hinne 2
alla 20% hinne 1