Eesti keel: 6_grupp prindi
 |
Autor: Maret Laurson eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kontakt: Maret.Laurson@nooruse.edu.ee |
Loodud: 6. detsember 2020. a. kell 14.02
Muudetud: 6. detsember 2020. a. kell 14.24
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:
•austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;
•arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;
•väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
•arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;
•õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;
•loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;
•arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
•huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist; õpib hankima teavet erinevatest teabekandjatest.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
0.11 - 04.12
Käänamine on imelihtne! (Õpik lk 48–51, TV lk 36-41).
Nimi- ja omadussõnade, ka raskemate, käänamine nii ainsuses kui ka mitmuses.
ÕSist juhiste leidmine raskete või tundmatute sõnade käänamiseks. Kõnekäänd.
07. - 11.12
Võrdleme omadussõna (Õpik lk 52–55, TV lk 42-43)
Omadussõnade võrdlusastmed, nende moodustamine. Algvõrre, keskvõrre, ülivõrre.
ÕSist juhiste leidmine võrdlusastmete moodustamisel. Vanasõna.
14. - 18.11
Reklaami mõjutamisvõtted, reklaamikeel (Õpik lk 56–61, TV lk 44-47)
Reklaami koostamine, kaaslastele tutvustamine.
Maailm arvudes. Arvsõnad, nende jagunemine (põhiarvsõna, järgarvsõna) ja kirjutamine nii sõnade kui numbritega
21. - 22.12
Arvsõnade käänamine (ainsuses, mitmuses). Kuupäeva kirjutamise võimalused (õpik lk 62–65, TV lk 48-51)
Asesõnadest lähemalt: asesõnade käänamine nii ainsuses kui ka mitmuses. Tekstis asesõnade kasutamine korduste vältimiseks (õpik lk 66-67, Tv lk 50-51)
Koolivaheaeg 23.12 - 10.01.21
11. - 15.01
Kordamine (õpik lk 68, tv lk 52–53). Tv lk 59 eneseanalüüsi tabel „Sõnaliigid ja reklaam”
Kordamine (TV lk 54-57).
Asesõnadest lähemalt õ lk 66-67
18. - 22.01
Asesõnadest lähemalt tv lk 50-51
Kordame õpitut ja harjutame kontrolltööks tv lk 52-53
Kordamisharjutused tv lk 54-57
25. - 29.01
KONTROLLTÖÖ 18.01
KT vigade analüüs. Tarbetekstid on tarvilikud (õpik lk 70-71, TV II osa lk 3-7)
Tarbetekstid. Keelekasutus tarbetekstides (õpik lk 72-73)
01. - 05.02
Nimisõnade kokku- ja lahku kirjutamine (õpik lk 74-75). ÕS-i kasutamine
Nimisõnade kokku- ja lahku kirjutamine (õpik lk 76-77)
Nimisõnade kokku- ja lahku kirjutamine (TV lk 8-11 )
08. - 12.02
Nimisõnade kokku- ja lahku kirjutamine (tunnikontroll). Arvsõnade kokku- ja lahku kirjutamine (õpik lk 78-79 h 119-121)
Arvsõnade kokku- ja lahku kirjutamine (õpik lk 79 h 122; TV lk 12-13 )
Arvsõnade kokku- ja lahku kirjutamine (tunnikontroll), TV lk 14
15. - 19.01
Omadussõnade kokku- ja lahku kirjutamine (õpik lk 80-81)
Omadussõnade kokku- ja lahku kirjutamine (õpik lk 82, TV lk 15-16). Harjutused: http://eestikeel.eu/kokku-ja-lahkukirjutamine/
Omadussõnade kokku- ja lahku kirjutamine (õpik lk 83, TV lk 16-17), tunnikontroll
Vaheaeg 22. - 26.02
01. - 05.03
Kohanimed kõnelevad (õpik lk 84-85), kohanimede õigekirja kontrollimine "Eesti keele sõnaraamatu" kohanimevalimikust (www.eki.ee/dict/qs/kohanimed.html)
Kohanimed. Rühmatöö (õpik lk 86), TV lk 18
Kohanimed (õpik lk 86, TV lk 19)
08. - 12.03
Kokkuvõte (õpik lk 88, TV lk 20-21). ETTEÜTLUS (kokku- ja lahku kirjutamine, kohanimed)
Kordamine kontrolltööks.
KONTROLLTÖÖ (tarbetekstid, käändsõnade KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE, kohanimed)
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpitulemused
6.kl lõpetaja
1) suhtleb eesmärgipäraselt ning valib kontekstile vastava suhtluskanali;
2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet ning anda hinnangut nii suuliselt kui ka kirjalikult;
3) tunneb õpitud tekstiliike ning oskab õpi- ja elutarbelisi tekste eesmärgipäraselt kasutada;
4) oskab luua õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;
5) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise põhietappe ning oskab neid rakendada;
6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
7) oskab kasutada ÕSi ja teisi õigekeelsusallikaid.
Suuline ja kirjalik suhtlus
6. klassi lõpetaja:
1) valib juhendamise toel suhtluskanali; peab sobivalt telefonivestlusi ning kirja- ja meilivahetust;
2) leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
3) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;
4) võtab loetut ja kuuldut lühidalt kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis.
Teksti vastuvõtt
6. klassi lõpetaja:
1) tunneb õpitud tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediatekste) ning nende kasutamise võimalusi;
2) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;
3) võrdleb tekste omavahel, esitab küsimusi ja arvamusi ning teeb lühikokkuvõtteid;
4) kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid.
Õigekeelsus ja keelehoole
6. klassi lõpetaja:
1) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
2) moodustab ning kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;
3) kontrollib õigekeelsussõnaraamatust sõna tähendust ja õigekirja;
4) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
Eesti keele kokkuvõttev hinne pannakse II trimestri lõpus. Eesti keeles hinnatakse lugemisoskust, tekstist arusaamist, keeleõpetust ja õigekirja/grammatikat. Kokkuvõttev hinne kujuneb kõigi õppeprotsessis saadud hinnete põhjal (tunnitöö, töövihiku ja õpiku ülesanded, tunnikontrollid, kontrolltööd, etteütlused jms). Kui kokkuvõttev hinne jääb kahe hinde vahele, siis on suurema kaaluga kontrolltöö hinded.
Kontrolletteütlustel hinne:
"5" - 0 viga
"4" - 1-4 ortograafia viga
"3" - 5-7 viga
"2" - 8-10 viga
"1" - vigu üle 11
Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%
KIRJATEHNIKA hindamisel võetakse arvesse:
* õigete tähevormide kasutamist
* tähtede õiget seostamist
* teksti paigutust lehele (ridade täiskirjutamine, ühtlane kirjarida ja kallak, pealkirja paigutus ja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, äärte jätmine, taandridade kasutamine jne.)
* kirjutatu puhtust
* ärakirja puhul õigekirja
Kirjutusvahend sinine või must tinten-pen (kogu vihik sama värviga!)
Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö, mida on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» järele vastata 10 päeva jooksul alates töö toimumise päevast. Kui õpilane puudub kohustusliku hindelise töö tunnist vm arvestuslikust õppeülesandest märgitakse eKooli päevikusse märk „0“. Hindelise töö järeletegemine on kohustuslik. Märk "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud. Igale esitlusele/tööle/tegevusele on vaid üks järeltöö võimalus.
Konsultatsioon esmaspäeviti kell 15.00 ruumis 310