Eesti keel: 5d prindi
 |
Autor: Ruth Jasmin klassiõpetaja |
Loodud: 27. november 2020. a. kell 14.15
Muudetud: 29. november 2020. a. kell 16.26
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:
•austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;
•arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;
•väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
•arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;
•õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;
•loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;
•arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
•huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;
•õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
30.11-04.12
Kohanimed. Õ lk 54, 55, tv lk 45-47
Igal kohal on oma lugu. Õ lk 55 h 119-120
Igal kohal on oma lugu .Tv lk 47 h 99
07.-11.12
Pealkirjad. Õ lk 58, 59, tv lk 50-53
Üritused ja ajaloosündmused. Õ lk 56, 57; tv lk 48-49
Harjutav EÜ
14.-22.12
Kokkuvõte (õ lk 74, tv lk 66, 67). Kordamine.
KONTROLLTÖÖ nr 3 (algustäht, kirjavahemärgid lauses)
KT vigade analüüs. ETTEÜTLUS (häälikupikkus, häälikuühend, algustäht, kirjavahemärgid)
Kordamine. Tv lk 68 eneseanalüüsi tabel
KOOLIVAHEAEG
11.-15.01
KIRJELDAMINE. 14 KÄÄNET
Sissejuhatus- Õ lk 75, kõnekäändude ja vanasõnade tähenduse selgitamine; fakt ja arvamuses.
Sõnu saame muuta (Õ lk 76–79, tv II osa harj 1–7), sõnade liigitamine muutmisviisi ja tähenduse järgi
Lähemalt käändsõnadest (Õ lk 80–81, tv II harj 8–15). Kuulutus, reklaam.
18.-22.01
Kirjeldamine, kirjelduse ülesehitus; Õ lk 82–84, tv harj 16–18
Esemete, olendite, inimeste kirjeldamine. Õ lk 84-85
25.-29.01
Elamuslik / asjalik ja täpne kirjeldamine. Kirjeldus (ilukirjanduses, teabetekstis), mängu kirjeldus (TV lk 11-12, õ lk 82–84)
Asjalik ja elamuslik kirjeldus (tv lk 12 harj 16–21). Mangu mängimine kirjelduse järgi. Mängu kirjelduse, reeglite koostamine (õ lk 84 h 159)
Kokkuvõte, tv lk 14–15. Kordamine ja harjutamine kontrolltööks. Tv enese-analüüsitabel „Sõnaliigid. Kirjeldamine” (Tv lk 60)
01.-05.02
KT nr 4 (käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad), pöördsõnad (tegusõnad) ja muutumatud sõnad; kirjeldamine)
Käänamine. Ainsus ja mitmus. Õ lk 88–91, tv lk 16-17 harj 22–28
Nimetav, omastav, osastav. Õ lk 92–95, tv lk 18-19 harj 29–34.
08.-12.02
Nimetav, omastav, osastav. Õ lk 92–95, tv lk 20-21harj 35–38. Saatetutvustuse kirjutamine: õ ül 179
Kohakäänded (sisekohakäänded, väliskohakäänded). Õ lk 96–99, tv lk 22-23 harj 39–43. ÕS-i kohanimevalimikust õige vormi leidmine, kohanimede käänamine.
Kohakäänded (sisekohakäänded, väliskohakäänded). Õ lk 96–99, tv lk 24-25 harj 44-46.
15.-19,02
Saav, rajav, olev, ilma- ja kaasaütlev. Õ lk 100–105, tv lk 26-27 harj 47–52
Saav, rajav, olev, ilma- ja kaasaütlev. Õ lk 100–105. Kordamine: käänded, käänamine
Kordamine ja harjutamine kontrolltööks, Tv lk 28-29. Tv eneseanalüüsitabel „14 käänet” (Tv lk 60)
VAHEAEG
01.-05.03
KT nr 5 (arv (ainsus/mitmus) ja käänded (+ käänete küsimused), sõnapaari käänamine 14 käändes; sõiduplaani lugemise oskus)
KT analüüs
08.-12.03
Kokkuvõte. Õ ül 194 (dialoogi koostamine) ja lk 106. KT vigade analüüs
LAUSEST ARUTLUSENI. Suhtlemine. Suhtlemiseks kasutame lauseid (Õ lk 107,108, Tv lk 30-31)
Mida väljendame lausega? Lauseliigid, Õ lk 109–113, tv lk 32-33 harj 57–60. Teksti liigendamine lauseteks, õige lõpumärk. Kokkuvõte II trimestrist.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane
1) leiab koos partneri või rühmaga vastused lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades olukorrale vastavalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
2) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;
4) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;
5) tunneb kirjutamise põhietappe;
6) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
7) avaldab viisakalt ning olukorrale vastavalt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
8) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
9) moodustab ning kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;
10) kontrollib õigekeelsussõnaraamatust sõna tähendust ja õigekirja;
11) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.
Õpitulemused
Õpilane
1) suhtleb eesmärgipäraselt ning valib kontekstile vastava suhtluskanali;
2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet ning anda hinnangut nii suuliselt kui ka kirjalikult;
3) tunneb õpitud tekstiliike ning oskab õpi- ja elutarbelisi tekste eesmärgipäraselt kasutada;
4) oskab luua õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;
5) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise põhietappe ning oskab neid rakendada;
6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
7) oskab kasutada ÕSi ja teisi õigekeelsusallikaid.
Hindamine
Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Kasutatakse nii kujundavat hindamist kui kokkuvõtvat hindamist, mida kombineeritakse suulise või kirjaliku tagasi-/edasisidega; hinnangutega.
KEELEÕPETUS
Kontrolletteütlustel hinne:
"5" - 1 viga või töö veatu
"4" - 2-4 ortograafia viga
"3" - 5-7 viga
"2" - 8-10 viga
"1" - vigu rohkem kui 10
Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%
KIRJATEHNIKA hindamisel võetakse arvesse
* õigete tähevormide kasutamist
* tähtede õiget seostamist
* teksti paigutust lehele (ridade täiskirjutamine, ühtlane kirjarida ja kallak, pealkirja paigutus ja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, äärte jätmine, taandridade kasutamine jne.)
* kirjutatu puhtust
* ärakirja puhul õigekirja
Kirjutusvahend sinine või must tinten-pen (kogu vihik sama värviga!)
Eesti keele kokkuvõttev hinne 3 trimestrit + koondhinne õppeaasta lõppedes. Vastavalt riiklikule õppekavale on alates 5.kl eesti keel ja kirjandus erinevad õppeained.
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-Koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui veerandi lõpuks tööd järele ei vastata.
Konsultatsioon toimub esmaspäeviti kell 13.00 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Järelvastamine kokkuleppel õpetajaga, järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse. Puudumise korral on õpilane kohustatud töö sooritama nädala jooksul pärast õppetööle naasmist.