Kehaline kasvatus: 9b T, 9c T prindi
 |
Autor: Inge Jalakas Inspira juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Inge.Jalakas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 21. oktoober 2020. a. kell 14.07
Muudetud: 21. oktoober 2020. a. kell 17.07
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda regulaarselt harjutades ja uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama. Harjutamisel arvestatakse õpilaste ealisi psühhofüsioloogilisi iseärasusi.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I Kergejõustik
1) Jooks. Kiirjooksu tehnika. 100 m
2) Kestvusjooks (1000 m). Tomkinsi vastupidavustest.
3) Odavise, kuulitõuge. Odaviske ja kuulitõuke juurdeviivad harjutused. Odavise, kuulitõuge paigalt ja hooga.
4) Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega
5) Kõrgushüpe (üleastumisega), flopp
II Sportmängud
1) Pesapall. Kurika käsitlemine ja löögitehnika harjutused. Söötja ülesanded. Taktika arendamine mängus.
2) Sulgpall. Reketi käsitlemine, servimise ja ründamise tehnikaharjutused. Võistkondlik mäng: positsioonid ja reeglid.
III Võimlemine
1) Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: koordinatsiooniharjutused.
2) Põhivõimlemise harjutused vahendita ja vahenditega, harjutused muusika saatel. Üldarendavate võimlemisharjutuste komplekside koostamine (harjutuste valik ja järjekord).
3) Rühi arengut toetavad harjutused: harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu-, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.
4) Akrobaatika: harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine; püramiidid.
5) Iluvõimlemine: harjutused erinevate vahenditega.
IV Ujumine
1) Selili ja rinnuli krooli tehnikaharjutused.
2) Stardihüpete ja pöörete täiustamine.
3) Erinevate distantside läbimine, kaasõpilase tehnika analüüsimine.
4) Hõljumine/puhkamine kuni 3 min
5) Sukeldumine ja eseme põhjast kaldale toomine
6) Uppuja päästmine
V Teadmised spordist ja liikumisviisidest
1) Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele, regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele.
2) Ohutu liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi)traumade ja õnnetusjuhtumite korral. Esmaabivõtted.
3) Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine; õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng – ausus ja õiglus spordis ning elus.
4) Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik, spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm). Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste võimete arendamiseks sobivad harjutused, harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.
5) Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest, peetavatest (suur)võistlustest/üritustest ning tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised olümpiamängudest (sh antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest olümpiavõitjatest.
6) Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
I Kergejõustik
9. klassi õpilane:
1) sooritab paigalt ja hoojooksult odaviske ning paigalt ja hooga kuulitõuke;
2) jookseb kiirjooksu (100 m) stardikäsklustega;
3) suudab joosta 1000 m;
4) sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe
II Sportmängud
9. klassi õpilane mängib vähemalt kahte õpitud sportmängu reeglite järgi:
1) pesapall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate mängijate ülesandeid ja täidab neid mängus;
2) sulgpall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate mängijate ülesandeid ja täidab neid mängus.
III Võimlemine
9. klassi õpilane:
1) sooritab õpitud vaba- või vahendiga või akrobaatika kava muusika saatel;
2) sooritab vajadusel harjutuskombinatsiooni poomil;
3) sooritab vajadusel õpitud toenghüppe (hark- ja/või kägarhüpe).
Ujumine:
1) suudab ujudes läbida erinevaid distantse ja kasutada õiget tehnikat nii selili kui rinnuli krooli stiilis, sh oskab kasutada starte ja pöördeid vastavalt ujumisstiilile;
2) suudab vees hõljuda (puhata) selili või kõhuli asendis 3 min, oskab sukelduda ja eseme põhjast kaldale tuua;
3) teab, kuidas päästa uppuvat inimest.
V Teadmised spordist ja liikumisviisidest
1) mõistab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele;
2) järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi; teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetusjuhtumite ja traumade puhul; oskab anda elementaarset esmaabi;
3) liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades ning keskkonda säästes;
4) oskab iseseisvalt treenida: analüüsib oma kehalise vormisoleku taset, seab liikumisharrastusele eesmärgi, leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi, õpib uusi liikumisoskusi ja arendab oma kehalisi võimeid;
5) osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt (tunniväliselt), käib spordi- ja tantsuüritustel ning jälgib seal toimuvat; oskab tegutseda abikohtunikuna võistlustel.
Hindamine
Õpetaja annab õpilase liikumistegevuste ja füüsiliste võimete arengu kohta pidevat suulist tagasisidet.
III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses. Õpilase teadmistele hinnangut andes arvestatakse õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses. Kehalistele võimetele hinnangut andes:
1) arvestatakse õpilase arengut ning õpilase tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel;
2) rakendatakse enesehindamist.
Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosast ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja kaasatöötamist tunnis, tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust praktiliste ja/või kirjalike tööde ning tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava eesmärkidele ning õpitulemustele.
Õppeperioodil saavutatud õpitulemuste fikseerimiseks kasutatakse e-koolis järgmiseid protsessi hinnanguid:
„AR“, „MA“, „KH“ ja „0“.
„AR“ – arvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui määratud õpitulemused on saavutatud.
„MA“ – mittearvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õpitulemused ei ole saavutatud.
„KH“ – kujundav hindamine on teadmiste ja oskuste hindamisel protsessi vältel kasutatav suuline ja/või kirjalik edasiviiva iseloomuga tagasiside.
„0“ – arvestuslikust õppetegevusest puudumine, mis peale võla likvideerimist asendub hinnanguga „AR“ või hinnanguga „MA“
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
I poolaasta lõppedes hinnatakse õpilast hindega AR (arvestatud) või MA (mittearvestatud).
Arvestatuks loetakse kui:
- õppeprotsessi õpiülesanded on sooritatud;
- kehaliste võimete testid on sooritatud õpilasele tema võimete kohaselt;
- õpetajapoolsele hinnangule lisandub õpilase enesehinnang.
I poolaastal hinnatavad õpitulemused.
Õpilane:
1) sooritab odaviske ja kuulitõuke paigalt või hoovõtuga vastavalt oma võimetele;
2) jookseb kiirjooksu 100 m vastavalt oma võimetele:
3) jookseb 1000 m vastavalt oma võimetele;
4) läbib Tomkinsi vasupidavustesti oma tervise seisukorra analüüsimiseks;
5) oskab mängida reeglite kohaselt vähemalt kahte sportmängu;
6) koostab ja esitab ühistööna võimlemiskava (õpitud vahendiga/ilma vahendita) või individuaalselt vabalt valitud harjutuskombinatsiooni (akrobaatika kombinatsiooni või kombinatsiooni poomil)
7) teab ringtreeningu põhimõtteid;
8) sooritab 1 min kõhulihaste testi vastavalt oma võimetele;
9) sooritab 1 min hüpitsaga hüplemise testi vastavalt oma võimetel;
10) ujub 100 m selili ja 100 m rinnuli krooli vastavalt oma võimetele
12) teab selili ja rinnuli krooli tehnikat, oskab analüüsida kaasõpilase tehnilisi vigu.
Õpilase koolivahetusel teisendatakse mitteeristavad hinnangud numbrilisteks hinneteks viiepalli süsteemis.
Märge "AR" / hinne "5"
- õpilane on tunnis korrektne (sh sportlik riietus, jalanõud)
- õpilane mõtleb/töötab tunnis aktiivselt kaasa
- tegutseb oma võimete piires (ületab neid aeg-ajalt)
sooritab planeeritud testharjutused oma võimete piirides
oskab loogiliselt kasutada eelnevalt omandatud teadmisi, oskusi
- osaleb tunnivälis(t)es treeningtegevuses
Märge "AR" / hinne "4"
Õpilane:
- on tunnis korrektne (sh sportlik riietus, jalanõud)
- mõtleb/töötab/sooritab tunnis tegevusi peale õpetaja mitmekordseid suunamisi
- töötab/sooritab testharjutused alla oma võimete
- vajab aeg-ajalt õpetaja lisajuhendamist
- töösse suhtumine jätab soovida
Märge "AR" / hinne "3"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud aeg-ajalt puuduvad
- õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- tunnis kaasatöötamine on passiivne, püüdlikkus puudub
- testharjutused(osaliselt) sooritamata
Märge "MA" / hinne "2"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud puuduvad pidevalt
- testharjutused sooritamata
- õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- õpilasel puudub huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes
Märge "MA" / hinne "1"
- õpilasel puudub täielikult huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes
HEA TEADA!
Kehalisest kasvatuse tunnis on õpilane aineõpetaja või kooli füsioterapeudi poolt juhendatud (st ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist). Vastasel juhul loetakse seda puudumiseks.
1. Õpilase riietus tunnis on sportlik, õues ilmastikuoludele vastav. Jalatsid on sportimiseks sobivad sise- või välistossud.
Tervislikel põhjustel (kroonilised haigused jms) tundidest vabastatul on arstitõend, mis on aluseks suunamisel kooli füsioterapeudi juurde. Nimekirja õpilastest kinnitab kooli direktor 2 korda õppeaasta vältel. Tõend esitada hiljemalt 1.10.2020.
Lühiajaliselt tunnist vabastuse saamiseks esitab õpilane kehalise kasvatuse õpetajale:
- arsti (füsioterapeudi, taastus, eri,-või perearsti) tõendi;
- lapsevanema tõendi paberil (enne tunni algust, vahetunnis) või e-kirjana hiljemalt tunni toimumise päeva hommikul.
E-kooli märgitakse õpilasele:
- “v” (vabandatud) ja vastavasisuline kommentaar
- tunnis sooritamata jäänud hindeline töö tähistatakse hindega “0”
Õpilane on põhitunni asemel füsioterapeudi grupis, kui tal:
- on tõend ajutise soovitusega (trauma, haigusest taastumine vms) ja ta on füsioterapeudi grupis tervisekahjustusest taastumiseni.
Hindamine - füsioterapeudi sõnaline kirjalik tagasiside e-koolis.
- spordi-ja ujumisriided puuduvad. Sel juhul:
1) osaleb ta füsioterapeudi grupis kooli poolt antud riietega
2) saab kehalise kasvatuse õpetajalt liikumist käsitleva ülesande
Hinnangu protsessis osalemisele annab õpetaja, kelle tunnis õpilane viibis.
Konsultatsiooniaeg: K 15.00, ruumis 024