Eesti keel: 6a prindi
 |
Autor: Sirje Mehik klassiõpetaja Kontakt: Sirje.Mehik@nooruse.edu.ee |
Loodud: 28. august 2020. a. kell 09.17
Muudetud: 28. august 2020. a. kell 09.18
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:
•austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;
•arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;
•väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
•arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;
•õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;
•loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;
•arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
•huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;
•õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I nädal 4.sept
Sissejuhatus õpitavasse, õpieesmärgid 1.trimestril. Virgutusharjutus (Õ lk 4-5, tv lk 3)
II nädal 7.-11.09
* Kirjakeel ja argikeel. Oskuskeel, murdekeel, släng (õpik lk 6-7, TV lk 4-5)
* Kirjakeel ja argikeel. Slängisõnaraamat, ÕS, seletav sõnaraamat (õpik lk 9, tv lk 4)
* Kõlla moblaga või helista telefoniga. Helistamise meelespea (õpik lk 10-11)
III nädal 14.-18.09
* Murdekeel (õpik lk 12-13, tv lk 10-11)
* Murdekeel ja kirjakeel. Aapo Ilves "Seene" (vt YouTube, õpik lk 14-15). Kuldvillak: saarekeelsed sõnad (Koolielu, koostaja Margit Mägi)
* Pöördumissõna ehk üte meilides ja mujal (õpik lk 16-17, tv lk 12-13)
IV nädal 21.-25.08
* Üte. Kordamine.
* Kontrolltöö
*Tekstide maailmas. TEKSTILIIGID. Õpik lk 20-22
V nädal 28.09- 02.10
* Tekstide maailmas. Tekstiliigid. Õpik lk 23, tv lk 16-17
* Meediatekstid (õpik lk 24-25, tv lk 18)
* Meedia on teabevahendaja. Uudis. Õpik lk 26-27, tv lk 19
VI nädal 5.-9.10
* Uudis. Väitlemine (õpik lk 28-29, tv lk 20-21)
* Ajakirjanduslik portree (tv lk 24)
* Meedia on teabevahendaja Õ lk 26–29, tv h 25–28
VII nädal 12.-16.10
* Meediatekstid harivad ja pakuvad meelelahutust Õ lk 30–35, tv h 29–32
* Loovtöö.
* Kes teevad ajalehte? Jutustava, kirjeldava, arutleva teksti kirjutamine. Tv lk25
VAHEAEG 19.-25.10
VIII nädal 26.-30.10
* VÕÕRSÕNA. Võõrsõnade õigekiri (õpik lk 38-39, tv lk 26-27). Võõrsõnade tunnused, õigekiri, tähendus. Võõrsõnu sisaldava etteütluse teksti koostamine
* Etteütlus. Võõrsõnade asendamine omasõnadega ja vastupidi. Sõnastikust võõrsõna tähenduse leidmine
* Kordamine (tv lk 30-31, 58), eneseanalüüsi tabel „Tekstide maailmas“. Rõhuliide (-gi / -ki)
IX nädal 2.-6.11
* Kontrolltöö
* SÕNALIIGID (õpik lk 43-47, tv lk 32-35)
* REKLAAM (õpik lk 43-47, tv lk 32-35)
X nädal 9.-13.11
* Kordamine: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad, tegusõnad (õpik lk 43-47, tv lk 32-35).
* Sõnade algvorm ehk sõnaraamatuvorm.
* Käänamine on imelihtne! (Õpik lk 48–51, tv lk 36-41)
XII nädal 16.-20.11
* Nimi- ja omadussõnade, ka raskemate, käänamine nii ainsuses kui ka mitmuses.
* ÕSist juhiste leidmine raskete või tundmatute sõnade käänamiseks. Kõnekäänd.
* Võrdleme omadussõna (Õpik lk 52–55, tv lk 42-43)
XIII nädal 23.-27.11
* Omadussõnade võrdlusastmed, nende moodustamine. Algvõrre, keskvõrre, ülivõrre.
* ÕSist juhiste leidmine võrdlusastmete moodustamisel. Vanasõna.
* I trimestri kokkuvõte, kordamine.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
6.kl lõpetaja
1) suhtleb eesmärgipäraselt ning valib kontekstile vastava suhtluskanali;
2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet ning anda hinnangut nii suuliselt kui ka kirjalikult;
3) tunneb õpitud tekstiliike ning oskab õpi- ja elutarbelisi tekste eesmärgipäraselt kasutada;
4) oskab luua õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;
5) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise põhietappe ning oskab neid rakendada;
6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
7) oskab kasutada ÕSi ja teisi õigekeelsusallikaid.
Suuline ja kirjalik suhtlus
6. klassi lõpetaja:
1) valib juhendamise toel suhtluskanali; peab sobivalt telefonivestlusi ning kirja- ja meilivahetust;
2) leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
3) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;
4) võtab loetut ja kuuldut lühidalt kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis.
Teksti vastuvõtt
6. klassi lõpetaja:
1) tunneb õpitud tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediatekste) ning nende kasutamise võimalusi;
2) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;
3) võrdleb tekste omavahel, esitab küsimusi ja arvamusi ning teeb lühikokkuvõtteid;
4) kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid.
Tekstiloome
6. klassi lõpetaja:
1) leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ning internetist;
2) tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe;
3) tunneb kirjutamise põhietappe;
4) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
5) esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);
6) kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja sõnumeid), oskab leida ning täita lihtsamaid planke ja vorme;
7) avaldab viisakalt ning olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
8) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekste luues ning seostades.
Õigekeelsus ja keelehoole
6. klassi lõpetaja:
1) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
2) moodustab ning kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;
3) kontrollib õigekeelsussõnaraamatust sõna tähendust ja õigekirja;
4) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.
Hindamine
Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Kasutatakse nii kujundavat hindamist (KH) kui arvestuslikku ja protsessi hindamist, mida kombineeritakse suulise või kirjaliku tagasi-/edasisidega; hinnangutega.
Õpilane saab trimestri jooksul hinded kontrollharjutuste, etteütluse ja kahe kontrolltöö eest, valikuliselt hinnatakse tv ja koduste ülesannete täitmist.
KEELEÕPETUS
Kontrolletteütlustel hinne:
"5" - töö veatu või 1 viga
"4" - 2-4 ortograafia viga
"3" - 5-7 viga
"2" - 8-10 viga
"1" - vigu rohkem kui 10
Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%
Eesti keele kokkuvõttev hinne pannakse iga trimestri lõpus + aastahinne õppeaasta lõppedes.
Töö ebaõnnestumise või koolist puudumise korral on õpilasel võimalus arvestuslik töö (kontrolltöö, etteütlus vm) järele vastata nädala jooksul.
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata (seotud arvestuslikust õppetegevusest puudumisega), kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui tööd 10 koolipäeva jooksul järele ei vastata.
Konsultatsioon toimub ruumis 307 teisipäeval päeval kell 14.00-14.45 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Järelvastamine kokkuleppel õpetajaga, järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse.