Tekstiõpetus: 4a prindi
 |
Autor: Ruth Rist klassiõpetaja Kontakt: Ruth.Rist@nooruse.edu.ee |
Loodud: 13. november 2019. a. kell 06.29
Muudetud: 29. veebruar 2020. a. kell 09.07
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Tekstiõpetus toetab emakeele õpetamise eesmärke.
Taotletakse, et õpilane:
• väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;
• tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;
• omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
• arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;
• õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;
• õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
• arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust;
• harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning veebiallikaid;
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
20. - 25 01
Loo tegevus ehk sündmustik
27. - 31.01
"Õppekaramell" õ lk 26-27 h 5, 6
03. - 07.02
III veerandil loetud raamatu lugemiskontroll
10. - 15.02
Tegevuskoht õ lk 33 h 4
17. - 21.02
Eleanor Farjeon, „Daami tuba”, tv h 53, 54. Jutu kirjutamine õ lk 42 ül 8
24. - 28. veebruar KOOLIVAHEAEG
02. - 06.03
Võtame loo lühidalt kokku õ lk 52-53, tv lk 29; kirjutame sisu lühikokkuvõtet tv lk29
09. - 13.03
Kuidas lugu ümber jutustada õ lk 56-58, tv lk 31
16. - 20.03
Teema õ lk 64–65 Tv lk 34 ja 35; Jutu ülesehitus õ lk 70–71 Tv lk 38 Sissejuhatus, teemaarendus, lõpetus, lõik
23. - 27.03
Jutu ülesehitus õ lk 72-73, tv lk 39. Kokkuvõte õ lk 84.
30.03 - 03.04
Õpime raamatutegelast paremini tundma õ lk 98–99, tv lk 54. Tegelane, iseloomustamine.
Rühmatöö: loo jutustamine õ lk 105 h 6 või 7
06.- 10.04
IV veerandil loetud raamatu lugemiskontroll
13.- 17.04
Kuidas hästi kirjeldada. õpik lk 114–115; tv lk 63
27.04- 01.05
Muinasjutud.
04.- 08.05
Vanasõnad ja kõnekäänud.
11.- 15.05
Sõna ja pilt. Pildi "sisse" minek. Koomiksi joonistamine.
18.- 22.05
Pilt kõneleb. Koomiksi joonistamine.
25.- 29.05
Lemmikraamatu otsingul. Esimene kohtumine raamatuga. Mille alusel langetame otsuse raamatu lugemise kasuks? Kaasavõetud lasteraamatute näitus. Arutelu, rühmatöö.
01.– 09. 06
Praktikaperiood
Milliseid oskusi õpilased saavad?
4. kl lõpetaja õpitulemused
Suuline ja kirjalik suhtlus
• Kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud sõnumi või juhendite järgi;
• annab lühidalt edasi kuuldu sisu;
• väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes;
• esitab kuuldu ja nähtu kohta küsimusi;
• väljendab oma arvamust, annab infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;
• leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku vormi;
• kasutab sõnastikke ja teatmeteoseid;
• esitab peast luuletuse või rolliteksti;
Teksti vastuvõtt
• loeb eakohast teksti ladusalt ja mõtestatult; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;
• otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;
• vastab teksti põhjal koostatud küsimustele tekstinäidete või oma sõnadega, koostab teksti kohta küsimusi;
• leiab teksti peamõtte;
• kirjeldab teksti põhjal sündmuste toimumise kohta ja tegelasi;
• leiab tekstist vajalikku infot;
• tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kõnekäänu, kirja;
• on läbi lugenud vähemalt neli eakohast väärtkirjandusteost (raamatut);
• tutvustab loetud kirjandusteose sisu ja tegelasi ning kõneleb loetust;
Tekstiloome
• jutustab ja kirjutab loetust ning läbielatud sündmusest;
• jutustab tekstilähedaselt, kokkuvõtlikult kavapunktide järgi, märksõnaskeemi ja küsimuste toel;
• kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit, inimest;
• kirjutab nii koolis kui ka igapäevaelus käsitsi ja arvutiga eakohaseid tekste vastavalt kirjutamise eesmärgile, funktsioonile ja adressaadile;
• kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel;
• teeb oma tekstiga tööd
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Kasutatakse mitteeristuvat hindamist. Mitteeristaval hindamisel õpitulemuste saavutatuse taset pole vajalik eristada. Õpilane on saavutanud tema õppe aluseks oleva õppekavaga seatud õpitulemused. Õppeprotsessi käigus antakse hinnang õpilase tunniülesannete täitmisele, iseseisvale tööle, aktiivsusele, meeskonnatööle, töölehtede täitmisele. Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet. Oodatavast madalamal tasemel tulemust väljendatakse hindega "mittearvestatud" (MA).
Õppeperioodis rakendatakse järgmisi hinnanguid: arvestatud „AR”, mittearvestatud „MA” või null „0” ( kui oluline töö on tegemata). Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Õpilasele meeldetuletuseks kajastub esitamata või sooritamata töö eKoolis nullina. "0" asendub hinnanguga "AR" pärast töö tegemist/ esitamist või märkega "MA", kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud. Tööde hinded võivad kajastuda eKooli erinevate õppeainete päevikutes (vastavalt õpiülesande sisule).
Kokkuvõttev hinnang kujuneb poolaasta lõpuks (AR/ MA ).