Kehaline kasvatus: 10a P, 10c P prindi
 |
Autor: Sander Suurhans kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Sander.Suurhans@nooruse.edu.ee |
Loodud: 14. oktoober 2019. a. kell 19.24
Muudetud: 14. oktoober 2019. a. kell 19.24
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus
Kestvus: 2 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilase kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksuseks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitmekülgset arengut ning võimaldavad tal leida endale jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumisharrastuse. Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama. Keskkonda hoidev, kaaslasi austav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav liikumine ja sportimine toetavad õpilase sotsiaalset ning kõlbelist arengut.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal.
Sissejuhatav tund. Lepime kokku nn "mängureeglid." Räägime, mis tundides tegema hakkame.
Pendelteatejooksu õppimine ja harjutamine.
2. nädal
Metsajooks. Liikumismängud.
Jooksuharjutused. Kiirjooksu stardi harjutamine. Stardikäsklused. Jooksutehnika.
3. nädal
100 m jooks ajale. Liikumismängud.
Metsajooks. Liikumismängud.
4. nädal
Metsajooks. Liikumismängud.
Üldkehalised harjutused välijõusaalis.
5. nädal
Metsajooks.
1000 m jooks ajale.
6. nädal
Cooperi test.
Pesapall.
7. nädal
Harjutused topispallidega. Saalihoki.
Korvpalli algõpetuse harjutused.
8. nädal
20m kordusjooksu vastupidavustest.
Krooliujumise tehnika ja stardi harjutamine.
9. nädal
Üldkehalised harjutused topispallidega. Rippetest kangil.
50 m krooli ajale.
10. nädal
Korvpalli põrgatusharjutused ja sööduharjutused. Paigalt kaugushüpe tulemusele.
Ujumine: teatevõistlused.
11. nädal
Korvpalli viskeharjutused, mängureeglid. Korvpallimäng.
Seliujumise tehnika ja stardi harjutamine.
12. nädal
Võimlemiskava elementide harjutamne. Kõhulihaste test.
50 m selili ajale.
13. nädal
Võimlemiskava koostamine. Harjutamine. Kõrgushüppe tehnika õppimine ja harjutamine.
Ujumine. Teatevõistlused.
14. nädal.
Võimlemiskava harjutamine. Kõrgushüpe tulemusele.
Stardihüppe harjutamine.
15. nädal.
Võimlemiskava harjutamine.
Võimlemiskava harjutamine.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Väärtustavad liikumist, kaaslasi, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid. Oskavad pendelteatejooksu teatevahetust. Teavad kiirjooksu stardikäsklusi ja jooksuharjutusi ning oskavad kiirjooksutehnikat. Oskavad kestvusjooksus valida mõõduka tempo, et distants läbida ühtlase ja jõukohase jooksutempoga. Oskavad krooliujumise ja seliliujumise starti ja ujumistehnikat. Suudavad läbida Cooperi testi. Oskavad mängida kurikaga pesapalli lihtsustatud reeglitega. Oskavad sooritada üldarendavaid harjutusi topispallidega. Tunnevad saalihoki reegleid. Suudavad sooritada korvpalli algõpetuse harjutusi ja tunnevad peamisi mängureegleid. Suudavad läbida 20m kordusjooksu vastupidavustesti. Suudavad sooritada rippetesti kangil. Suudavad sooritada paigalt kaugushüppe korrektse tehnikaga. Suudavad sooritada eakohased võimlemisharjutused ja esitada võimlemisvõistlustel võimlemiskava. Suudavad sooritada kõhulihastetesti. Suudavad sooritada kõrgushüppe flopi tehnikaga.
Hindamine
Hindamisel rakendan kujundava hindamise põhimõtteid (õpilase arengu toetamine). Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega ( arengutabel õpetajal olemas ja õpilasel võimalus sellega alati tutvuda). Lisaks hindan õpilase püüdlikkust tunnis.
Õpilase tunni riietuseks on lühike või pikk dress ja vahetusspordijalatsid ( välis+ sise). Ujumistunnis on kohustuslik ujumismüts, pesemisvahendid ja rätik. Ettenähtud riietuseta tundi ilmumisel vähemalt kolmel korral langetab poolaasta hoolsushinnet ühe pügala võrra, iga järgnev kord langetab hinnet omakorda veelgi pügala võrra. Põhjuseta puudutud tunnid tuleb teha järele. Võimalus on õpetajaga kokkuleppel tunde järele teha konsultatsioonitundides, mis on tunniplaanis kirjas. Kui poolaasta lõpuks on toimunuid tundidest vähemalt 20% mõjuva põhjuseta tegemata, tuleb kokkuvõtva hinde saamiseks tunnid järele teha peale õppeaasta lõppu täiendavaks õppetööks ettenähtud ajavahemikul.
Meditsiinilistel põhjustel tundidest vabastatud õpilased (kroonilised haigused jm. tervislikud põhjused)) suunatakse kooli kehalise kasvatuse abiõpetaja juurde, kus õpilane sooritab temale vajalikke harjutusi . Rohkem, kui kaks nädalat arstitõendiga kehalisest kasvatusest või ainult ujumisest vabastatud õpilased määratakse abirühma spordiosakonna juhipoolse esildisega iga veerandi esimesel nädalal. Vabastust taotlev õpilane esitab arstitõendi oma kehalise kasvatuse õpetajale (nimekirja kinnitab direktor).
Kehalise kasvatuse abiõpetaja teeb märkmeid kinnitatud nimekirjast puuduvate õpilaste kohta eKooli. Kehalist kasvatust sellisel juhul hindab abiõpetaja. Hindamisel juhindutakse kooli õppekavast ja kehalise kasvatuse ainekavast.
Lühiajaliselt (1-2 nädalat) kehalisest kasvatusest lapsevanema või arsti poolt vabastatud õpilane esitab tõendi/kirja enne tunni algust (vahetunnis) oma kehalise kasvatuse õpetajale, kes saadab õpilase osalema tunnitööks abiõpetaja juurde või annab õpilasele teoreetilise hindelise ülesande iseseisvaks täitmiseks. Aineõpetaja lepib enne tunni algust kokku abiõpetaja tema tunnis osalevad õpilased. Õpilase kohalviibimise tunnis fikseerib abiõpetaja e-koolis „F“ tähega ja võimalusel hindab õpilase tunnitööd. Poolaasta kokkuvõtva hinde paneb õpilasele kehalise kasvatuse õpetaja. Pikema- või lühemaajaliselt kehalisest kasvatusest vabastatud õpilane on iga keh.-kasv. tund aineõpetaja või abiõpetaja poolt juhendatud (s.t. ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist).