Loodusõpetus: 2a prindi
 |
Autor: Kaari Maidle klassiõpetaja Kontakt: Kaari.Maidle@nooruse.edu.ee |
Loodud: 28. august 2019. a. kell 12.14
Muudetud: 10. märts 2020. a. kell 13.21
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, aasta
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat
eluviisi; oskus vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas eksisteerivaid objekte, nähtusi ning protsesse, märgata ja määratleda elukeskkonnas esinevaid probleeme, neid loovalt lahendada, kasutades loodusteaduslikku meetodit; väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; hinnata looduses viibimist.
Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb huvi ümbritseva elukeskkonna, selle uurimise ning loodusteaduste ja tehnoloogia saavutuste vastu ning on motiveeritud edasisteks õpinguteks;
2) vaatleb, analüüsib ning selgitab elukeskkonna objekte, nähtusi ja elukeskkonnas toimuvaid protsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb järeldusi, rakendades loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi;
3) oskab märgata, sõnastada ja lahendada loodusteaduslikke probleeme, kasutades loodusteaduslikku meetodit ning loodusteaduslikku terminoloogiat suulises ja kirjalikus kõnes;
4) oskab esitada uurimisküsimusi, plaanida ja korraldada eksperimenti ning teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
5) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase info hankimiseks erinevaid allikaid, sh veebimaterjale, analüüsib ning hindab neis sisalduva info tõepärasust;
6) oskab teha igapäevaelulisi elukeskkonnaga seotud otsuseid ja neid põhjendada, kasutades loodus- ning sotsiaalainetes omandatud teadmisi ja oskusi ning arvestades kujundatud väärtushinnanguid;
7) mõistab loodusteaduste tähtsust teaduse ja tehnoloogia arengus ning teab valdkonnaga seotud elukutseid;
8) väärtustab elukeskkonda kui tervikut, sellega seotud vastutustundlikku ja säästvat käitumist ning järgib tervislikke eluviise.
Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema. Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ning analüüsima nende võimalikke tagajärgi.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
2.-06. september
Maismaataimed. Taimede välisehitus. TR. lk. 4- 9
Projekti tutvustus
Katse TR lk 8
9.-13. september
Puud. TR. lk. 10- 15
Puu vaatlus. Õppekäik
16.-20. september
Puud. TR. lk. 16- 17 (viljapuud, okaspuud)
23.-27. september
Põõsad. Marjapõõsad. TR. lk. 18- 19
Rohttaimed. TR. lk. 20
30. september-4. oktoober
Lisa tr. lk. 21-
Veetaimed ja nende erinevus maismaataimedest. TR. lk. 25- 27
7.-11. oktoober
Toataimed. Taimede kordamine. TR lk 28- 31.
14.-18. oktoober
Kokkuvõte teemast: TAIMERIIK- projekti kokkuvõte.
VAHEAEG
28. oktoober-1. november
Loomariik. Maismaaloomad. Loomade välisehitus. TR lk 33-36
4.-8. november
Metsloomad. Tr lk 37-40
Elusloodus internetis v. tahvlid
11.-15. november
Maod ja sisalikud, kahepaiksed Tr 41-42
Linnud. Tuntumaid linde. Veelinnud. TR lk 43-47
18.-22. november
Linnud. Tuntumaid linde. Veelinnud. TR lk 43-47
Veeloomad ja nende erinevus maismaaloomadest. Kalad TR lk 48-53
25.-29. november
Veeloomad ja nende erinevus maismaaloomadest. Kalad TR lk 48-53
Lisa 52-53
2.-6. detsember
Koduloomad. Loomade toitumine, kasvatamine. Tv lk 54-57
9.-13. detsember
Loomade kordamine. Põhiteadmised loomadest. Tv lk 58-61
16.-20. detsember
Kokkuvõte teemast: LOOMAD- projekti kokkuvõte.
VAHEAEG
6.-10. jaanuar
Nuputamiseks (kordamine). tr Lk 62-64
13.-17. jaanuar
Ilma tunnused õhutemperatuur ja selle mõõtmine TR lk 4-7
20.-24. jaanuar
Pilvisus, sademed, tuul TR lk 8-10
27.-31. jaanuar
Tuul, ilmastikunähtused TR lk 10-13
3.-7. veebruar
Teema "Ilm" kordamine. Põhiteadmised ilma kohta lk 14- 15
10.-14. veebruar
Inimese välisehitus TR lk 16-17
17.-21. veebruar
Kere, pea TR lk 18-20
VAHEAEG
2.-6. märts
Käsi, jalg TR lk 21-23
9.-13. märts
Kehamõõtmed TR lk 24-25
16.-20. märts
Pikkuste võrdlemine ja mõõtmine TR lk 26-27
23.-27. märts
Kordamine- INIMENE
30. märts-3. aprill
Toit ja toiduained TR lk 28-29
Projekti tutvustus lk 29
6.-10. aprill
Kaalumine, toidupakendid TR lk 30-31
13.-17. aprill
Tervislik toitumine TR lk 32-34
Toida Peetrit
VAHEAEG
27. aprill-1. mai
Toidukorrad. Käitumin söögilauas. tr lk35-36
4.-8. mai
Pesemine . Puhkamine tr lk 37-38
Päevaplaan
11.-15. mai
kehatemperatuuri mõõtmine tr lk 40-41
18.-22. mai
Inimese ja looduse seosed tr lk 42-43
25.-29. mai
Projekt. tr lk 44
Linna ja maaelu erinevused. tr lk 48
1.-5. juuni
Teema "inimene" kordamine
8.-12. juuni
Praktikapäevad
Milliseid oskusi õpilased saavad?
õpilane
* oskab teha vahet elusal ja elutul
* teab, et toitumine on elusorganismide üks põhitunnustest
* oskab näha ja leida taimede juures kergesti märgatavaid tunnuseid ja selle alusel neid rühmitada
* oskab nim. Eestis levinuimaid leht- ja okaspuid;
* tunneb puid lehtede ja okaste järgi;
* oskab eristada puud, põõsast ja puhmast;
* oskab nim. Eestis kasvatatavaid teravilju;
*oskab kirjeldada ilma nelja põhitunnuse (õhutemperatuur, pilvisus, sademed, tuul) kaudu.
*oskab näidata ja nimetada inimese kehaosasid.
*teab, et toitu valmistatakse toiduainetest.
*oskab lugeda olulist teavet kauba kohta toidupakenditelt.
*teab tervisliku toitumise põhimõtteid.
*teab, kuidas söögilauas käituda.
*oskab mõõta oma kehatemperatuuri.
*teab, kuidas on inimene ja loodus omavahel seotud.
*teab prügi sorteerimise põhimõtteid.
*oskab kirjeldada linnaelu ja maaelu erinevusi.
Hindamine
2. klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid. Hinnangud kajastuvad õpilaspäevikus ja/või kirjalikul tööl. Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
Osaoskused:
I trimestril:
Teab, millistest osadest taim koosneb ja mis on nende ülesanne.
Teab, mida vajab taim kasvamiseks.
Oskab eristada leht- ja okaspuud ning tunneb õpitud puude lehti.
II trimestril:
1. Tunned õpitud mets- ja koduloomi.
2. Oskad mõõta õhutemperatuuri ja kirjeldada ilma (pilvisus, tuul, sademed).
Osaoskuste hindamisel on kasutusel tähed:
T - tead ja oskad
P - pead veel harjutama
O - oskus omandamata
Konsultatsioon esmaspäeviti kell 13.00