Ühiskonnaõpetus: 6b, 6c, 6d prindi
 |
Autor: Lelet Aavik-Part klassiõpetaja |
Loodud: 30. juuli 2019. a. kell 13.25
Muudetud: 5. jaanuar 2020. a. kell 12.41
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Ühiskonnaõpetuses omandavad õpilased sotsiaalse kirjaoskuse: teadmised, oskused ja hoiakud ühiskonnas toimimiseks ning vastutustundlike otsuste tegemiseks. Õppeaine üldeesmärk on luua eeldused kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks ning aktiivse kodaniku kujunemiseks.
Ühiskonnaõpetusel on tähtis koht õpilaste sotsiaalse kompetentsuse kujunemises. Ühiskonnaõpetus aitab õpilasel arendada ettevõtlikkust ning kujuneda ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ja toimetulevaks ühiskonnaliikmeks. Ühiskonnaõpetuse tunnis omandatud teadmised, oskused ja hoiakud seostuvad tihedalt teistes õppeainetes (ajaloos, geograafias, inimeseõpetuses jt) õpituga, olles aluseks elukestvale õppele. Põhikooli ühiskonnaõpetus käsitleb kõige üldisemal kujul ühiskonna toimimist, kodaniku seoseid ühiskonna põhivaldkondadega (majanduse, poliitika ja õigusega), ent ka suhteid teiste sotsiaalsete rühmadega. Kodanikuna mõistetakse demokraatliku ühiskonna liiget, kes suhtleb ühiskonna institutsioonidega oma huvide ja võimaluste alusel.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal (2.-6. sept)
Sissejuhatus ainesse, õppekirjandusega tutvumine.
Arutlus: Mis on ühiskond? Kellest ühiskond koosneb?
2. nädal (9.-13. sept)
Lugu lapssõdurist. Arutelu.
Tutvume laste õiguste konventsiooniga (https://www.riigiteataja.ee/akt/24016)
Grupitöö: millised on laste õigused?
Grupitöö 2: rollimäng kirjutatud õiguste põhjal.
Laste ja (inim)õigused. BINGO mäng.
Õ lk 10-12.
3. nädal (16.-20. sept)
Laste õigused. Arutelu erinevate riikide näitel. (LISA 7 materjalides)
Viktoriin ja kokkuvõte antud teemast.
4. nädal (23.-27. sept)
Järgmistel nädalatel toimub töö gruppides.
Mis on riik? Grupis luuakse riik, mõeldakse sellele nimi, lepitakse kokku rahvus, territoorium, võim jm.
Õ lk 14-15
Töö kantakse A3 paberile, täiendatakse igas tunnis.
5. nädal (30. sept-4. okt)
Töö grupis jätkub- oma riigi loomine: sümbolid, nimi jm.
Riik Euroopa kaardil (lõiming loodusõpetusega), raha (kunstiõpetus) jm
6. nädal (7.-11. okt)
Riigi loomine jätkub. Kelle käes on riigis võim? Territoorim, rahvas, võim jm mõisted. Ettekanded.
7. nädal (14.-18. okt)
Riigi loomine jätkub. Demokraatia jm valitsemisviisid. Demokraatia Eestis.
Luuakse materjal riigi valitsemise plaanist.
8. nädal (21.-25. sept) VAHEAEG
9. nädal (28. okt - 1. nov)
Riigi loomine jätkub. Riigikogu ja valimised, riigi valitsemine.
Toimuvad valimised klassis: president, ministrid ja nende ülesanded.
10. nädal (4.- 8. nov)
Riigi loomine jätkub. Kohalik elu Eestis, kohalik omavalitsus.
Gruppides loodud riigid jagatakse omavalitsusteks. (Õ lk 26-27)
11. nädal (11.-15. nov)
Riigi loomine jätkub. Seadused, nende loomine ja täitmine/mittetäitmine. Ettekanne klassis.
http://www.riigiteataja.ee
12. nädal (18.-22. nov)
13. nädal (25.-29. nov)
14. nädal (2.-6. dets)
15. nädal (9.-13. dets)
16. nädal (16.-20. dets)
17. ja 18 nädal (23. dets-3. jaanuar) VAHEAEG
19. nädal (6.-10. jaanuar)
Õpetaja materjalid:
https://maailmakool.ee/wp-content/uploads/2019/04/Õigus_olla_laps_eesti.pdf
Milliseid oskusi õpilased saavad?
II kooliastmes tutvub õpilane oma lähiümbruse sotsiaalsete suhete süsteemiga, keskendudes sotsiaalselt erinevate isiksuste ja rühmade kooseksisteerimisele. Käsitelu keskmes on inimesed meie ümber, kool ning õpilase kodukoht.
Aasta jooksul läbitavad teemad:
I teema: sotsiaalsed suhted- Inimesed meie ümber, kogukonnad; Euroopa riigid ja rahvad; sallivus + vabatahtlik tegevus: kodanikuühendused ja -algatus; koostöö
II teema: demokraatia- demokraatia põhimõtted ja selle toimimine + koolidemokraatia; lapse õigused ja võimalused osaleda poliitikas
III teema: töö ja tarbimine
IV teema: meedia ja teave
6. klassi lõpetaja:
- teab ja väärtustab demokraatia põhimõtteid;
- mõistab, kuidas demokraatia põhimõtted saavad toimida koolis, märkab probleeme koolis, toetab oma käitumise ja osalemisega koolidemokraatiat;
-märkab ning arvestab erinevaid huve ja võimalusi ning on valmis koostööks ja kokkulepeteks, oskab otsida ja pakkuda abi probleemide lahendamisel;
- teab Eesti riigi valitsemise põhilisi institutsioone, kirjeldab nende ülesandeid (kohalik omavalitsus, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus) ning nimetab erinevaid riigijuhtimisega seotud ameteid/elukutseid;
- teab, mis on põhiseadus ja teised seadused, miks tuleb seadusi täita;
- teab, mis on lapse õigused ja vastutus;
- selgitab näidetega, mis on kodanikuühendus, kodanikualgatus ja vabatahtlik töö; põhjendab vabatahtliku töö vajalikkust ning pakub abi abivajajaile;
- mõistab inimeste iseärasusi ning teab, et inimesed erinevad rahvuse, soo, vaimse ja füüsilise suutlikkuse ning vaadete ja usutunnistuste poolest;
- toob näiteid ühiskonna toimimiseks ja arenguks vajalikest elukutsetest ja ettevõtetest ning väärtustab töötamist kui peamist elatusallikat, tunneb oma õigusi ja vastutust omanikuna ja tarbijana ning mõistab, miks erinevais ameteis töötamisel eeldatakse erinevaid teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi;
- oskab leida teavet oma eesmärkide ja huvide tarbeks ning seda kriitiliselt hinnata; esitab oma teadmisi ja seisukohti selgelt ja veenvalt ning suudab neid põhjendada;
- loob, kasutab ja jagab infot ning väärtustab enda ja teiste autorite tööd;
- teab, et tal on õigus saada abi, ning oskab leida abi ettetulevates elusituatsioonides.
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet. Kujundav hindamine kajastub ka eKooli päevikus (KH)
Ühiskonnaõpetuse kokkuvõttev hinnang (AR/MA) tunnistusele kujuneb I poolaasta (2. sept - 17. jaanuar) ja II poolaasta (20. jaanuar - 9. juuni) lõppedes õppeprotsessi käigus saadud hinnangutest. Õpilane saab hinnanguid töölehtede, iseseisvate tööde, rühmatööde, tunnikontrollide ja kontrolltööde eest.
Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Õpilasele ja lapsevanemale meeldetuletuseks kajastub esitamata töö või sooritamata kontrolltöö eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.
Kui õpilasel on kodutöö tegemata, siis on tal samal päeval võimalus oma tegemata töö ära teha peale tunde õpitugis. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, on kodutöö hinne MA ja seda enam parandada ei saa.
Vajalikud õppevahendid ühiskonnaõpetuse tunnis: Õpik ja TV, jooneline (23-joont) joonitud õhuke kaustik.
Konsultatsioonid ja järelvastamine teisipäeviti al 14.00 ruumis 309 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga.