Kirjandus: 11c prindi
 |
Autor: Jaana Puksa eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kontakt: Jaana.Puksa@nooruse.edu.ee |
Loodud: 25. veebruar 2019. a. kell 12.37
Muudetud: 29. aprill 2019. a. kell 08.39
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, IV kursus
Kestvus: 35 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Kursus keskendub kirjanduse ja filmi kokkupuutepunktidele. Kursuse eesmärk on anda põhiteadmised filmi olemusest ja vastuvõtust ning mõjust vaatajale. Kursuse jooksul saavad õpilased põgusa ülevaate ka sellest, kuidas film tänapäeval valmib. Kursuse põhirõhk on filmikeele (poeetika) õpetamisel - film kui kirjandusteose tõlgendus.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
Valikkursus "Kirjandus ja film"
15.-19. aprill
* Sissejuhatus kursusesse: eesmärgid, tähtajad, hindamine, rühmadesse jagamine
* Lugemiskontroll: M. Unt "Sügisball"
* Film "Sügisball"
* Film "Sügisball"
* Suur reede
VAHEAEG
29.04-03.05
* Filmi ajalugu
* Filmi ülesehitus
* 1. mai
* Filmistsenaariumi kirjutamine
* Filmistsenaariumi viimistlemine
06.-10. mai
* Filmistsenaariumi kirjutamine
* Filmistsenaariumi kirjutamine
* Filmimine
* Filmimine
* Filmimine
13.-17.05
* Töö filmiga
* Töö filmiga
* Töö filmiga
* Töö filmiga
* Töö filmiga
20.-24.05
* Filmide vaatamine ja analüüs
* Filmide vaatamine ja analüüs
* Filmide vaatamine ja analüüs
* Filmide vaatamine ja analüüs
* Filmide vaatamine ja analüüs
27.-31.05
* Õpimapi korrastamine
* Eneseanalüüs
* Film
* Film
* Film
03.-08.06
* Praktika
* Praktika
* Praktika
* Praktika
* Praktika
10.-11.06
* Praktika
* Õppeaasta lõpuaktus
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Kursuse lõpul õpilane:
1) kirjeldab üldjoontes filmi valmimiskäiku;
2) tunneb filmi peamisi poeetikavõtteid;
3) mõistab filmikujutise tinglikkust ning filmikujundit kui tähenduse kandjat; eristab filmi nähtava sisu re˛issööri autorihoiakust ja kujundlikust sõnumist;
4) võrdleb kirjandusteost ning selle põhjal valminud filmi, lähtudes filmi- ja kirjanduse poeetikast;
5) arutleb filmi ja kirjandusteose esteetika ning seal väljendatud eetiliste väärtushinnangute üle, sõnastab oma vaatamis- ja lugemiskogemuse;
6) kirjutab kirjandusteose katkendi põhjal lühistsenaariumi ning kadreerib selle;
7) kirjutab filmiarvustuse, kasutades kursuse jooksul õpitut ning hinnates filmis ja kirjandusteoses esil või varjul olnud väärtusi;
8) tunneb peamisi filmiliike ja iseloomustab filmikunsti arengusuundi;
9) teab eesti kirjanduse ainetel valminud väärtfilme.
Hindamine
Õpilane loeb kursuse jooksul läbi ühe kirjandusteose ja kirjutab varasemalt loetud raamatu põhjal filmistsenaariumi ja valmistab filmi.
Õpilane saab hinded järgmiste tööde eest:
1) eesti keele proovieksam;
2) lugemiskontroll: M. Unt "Sügisball"
3) filmistsenaarium;
4) film;
5) õpimapp ja eneseanalüüs.
Eesti keele proovieksami hindamisel on aluseks riigieksami hindamisjuhend.
Tekstiloome (lugemisanalüüsi, kirjandi) hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) teksti põhinemine ette antud probleemil;
2) probleemi(de) avamine ja analüüs;
3) põhjendamis- ja järeldamisoskus;
4) oskus kasutada teadmisi ning esitada teemakohaseid näiteid;
5) teksti üldistusjõud;
6) teksti isikupära;
7) teksti ülesehitus ja pealkirjastamine;
8) teksti sidusus;
9) lausestuse selgus ja loogilisus;
10) sõnavara ja stiil;
11) õigekeelsus ja interpunktsioon;
12) töö välimus.
* Filmistsenaariumi hindamisel lähtutakse vormistusnõuetest (KG kirjalike tööde vormistamise juhendist) ja üldistest kokkulepetest kinnipidamisest (tööl on tiitelleht, stsenaarium, s.h tegelased, remargid jms, allikad). Hindamisel võetakse arvesse ka iga rühmaliikme panust töösse.
* Filmi hindamisel võetakse arvesse iga rühmaliikme panust töösse ning klassikaaslaste hinnangut lõpptulemusele.
* Lugemiskontrolli hindamisel on aluseks punktisüsteem:
90-100% hinne "5"
75-89% hinne "4"
50-74% hinne "3"
20-49% hinne "2"
... 19% hinne "1"