Matemaatika: 9a prindi
 |
Autor: Laivi Jürisson matemaatikaõpetaja Kontakt: Laivi.Jurisson@nooruse.edu.ee |
Loodud: 22. jaanuar 2019. a. kell 18.26
Muudetud: 22. jaanuar 2019. a. kell 18.26
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 5 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli matemaatikaõpetus annab õppijale valmisoleku mõista ning kirjeldada maailmas valitsevaid loogilisi, kvantitatiivseid ja ruumilisi seoseid. Matemaatikakursuses omandatakse kirjaliku, kalkulaatoril ja peastarvutuse oskus, tutvutakse õpilast ümbritsevate tasandiliste ja ruumiliste kujundite omadustega, õpitakse kirjeldama suurustevahelisi seoseid funktsioonide abil ning omandatakse selleks vajalikud algebra põhioskused. Saadakse esmane ettekujutus õpilast ümbritsevate juhuslike nähtuste maailmast ja selle kirjeldamise võtetest. Matemaatikat õppides tutvuvad õpilased loogiliste arutluste meetoditega. Põhikooli matemaatikas omandatud meetodeid ja keelt saavad õpilased kasutada teistes õppeainetes, eeskätt loodusteaduslikke protsesse uurides ja kirjeldades
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
II poolaasta
21-25. jaanuar
1) Pythagorase teoreem
2) Pythagorase teoreem
3) Pythagorase teoreem
4) Korrapärase hulknurga pindala
5) Korrapärase hulknurga pindala
28. jaan - 1. veebr
1) Nurga mõõtmine
2) Teravnurga siinus
3) Teravnurga siinuse leidmine kalkulaatoril
4) Teravnurga koosinus
5) Teravnurga tangens
4.-8. veebr
1) Teravnurga siinus, koosinus ja tangens
2) Täisnurkse kolmnurga lahendamine
3) Täisnurkse kolmnurga lahendamine
4) Täisnurkse kolmnurga lahendamine
5) Täisnurkse kolmnurga lahendamine
11.-15. veebr
1) Kontrolltöö - täisnurkse kolmnurga lahendamine.
2) Kontrolltöö
3) Püstprisma kordamine
4) Püstprisma
5) Püramiid
18.-22. veebr
1) Korrapärase püramiidi pindala
2) Korrapärase püramiidi ruumala
3) Kordamine.
4) Töö: Püstprisma ja püramiid.
5) Eesti päev
Vaheaeg 25. veebr-3. märts
4.-8. märts
1) Kordamine
2) Silinder
3) Silindri pindala
4) Silindri ruumala
5) Silindri pindala ja ruumala
11.-15. märts
1) Koonus
2) Koonuse pindala
3) Koonuse ruumala
4) Koonuse ruumala
5) Kera
18.-22. märts
1) Kera
2) Kordamine
3) Kordamine
4) Kontrolltöö: Silinder, koonus, kera.
25.-29. märts
1) Kordamine: Arvutamine, protsendid, tõenäosus
2) Kordamine.
3) Kordamine.
4) Kordamine.
5) Kordamine.
1.-5. aprill
1) Kordamise töö
2) Kordamise töö
3) Kordamine: Avaldiste lihtsustamine
4) Kordamine
5) Kordamine
8.-12. aprill
2) Kordamine
3) Kordamine
4) Kordamine
5) Kordamine:
15.-19. aprill
1) Kordamise töö: Avaldiste lihtsustamine.
2) Kordamise töö.
3) Kordamine: Funktsioonid ja võrrandid.
4) Kordamine.
5) Kordamine.
Vaheaeg 22. apr-28. aprill
29. aprill-3. mai (1. mai!)
1) Kordamine: Funktsioonid ja võrrandid.
2) Kordamine.
3) 1. mai!
4) Kordamine.
5) Kordamine.
6.-10. mai
1) Kordamise töö: Funktsioonid ja võrrandid.
2) Kordamise töö.
3) Kordamine: Geomeetrilised kujundid.
4) Kordamine
5) Kordamine
13.-17. mai
1) Kordamine
2) Kordamine
3) Kordamine
4) Kordamine
5) Kordamine
20.-24. mai
1) Kordamise töö: Geomeetrilised kujundid
2) Kordamise töö. Geomeetrilised kujundid
3) Kordamine
4) Kordamine
5) Kordamine
27. mai -31. mai
1) Proovieksam
2) Proovieksam
3) Ülesandeid
4) Ülesandeid
5) Proovieksami analüüs
3.-7. juuni
1) Eesti keele põhikooli eksam
2) Konsultatsioon
3) Konsultatsioon
4) Konsultatsioon
5) Konsultatsioon
10. juuni - Põhikooli matemaatika eksam
13. juuni - Põhikooli valikaine eksam
19. juuni Põhikooli lõpuaktus
12.-18. juuni
Täiendav õppetöö
Milliseid oskusi õpilased saavad?
I ja II poolaasta
* teab mõisteid hulkliige, kaksliige, kolmliige ja nende kordajad;
* korrastab hulkliikmeid;
* arvutab hulkliikme väärtuse;
* liidab ja lahutab hulkliikmeid, kasutab sulgude avamise reeglit;
* korrutab ja jagab hulkliikme üksliikmega;
* toob teguri sulgudest välja;
* korrutab kaksliikmeid. Näiteks: (a+b)(c+d) = ac+ad+bc+bd;
* leiab kahe üksliikme summa ja vahe korrutise (a+b)(a - b)=a² - b²;
* leiab kaksliikme ruudu (a+b)² = a²+2ab+b²; (a-b)² = a²- 2ab+b²;
* korrutab hulkliikmeid;
* tegurdab avaldist kasutades ruutude vahe ning summa ja vahe ruudu valemeid;
* teisendab ja lihtsustab algebralisi avaldisi;
* tunneb ära kahe tundmatuga lineaarse võrrandisüsteemi;
* lahendab kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi graafiliselt (nii käsitsi kui ka arvuti abil);
* lahendab kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi liitmisvõttega;
* lahendab kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi asendusvõttega;
* lahendab lihtsamaid tekstülesandeid kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi abil;
* selgitab definitsiooni ning teoreemi, eelduse ja väite mõistet;
* kasutab dünaamilise geomeetria programmi seaduspärasuste avastamisel ja hüpoteeside püstitamisel;
* selgitab mõne teoreemi tõestuskäiku;
* defineerib paralleelseid sirgeid, teab paralleelide aksioomi;
* teab, et a) kui kaks sirget on paralleelsed kolmandaga, siis nad on paralleelsed teineteisega; b) kui sirge lõikab ühte kahest paralleelsest sirgest, siis ta lõikab ka teist; c) kui kaks sirget on risti ühe ja sama sirgega, siis need sirged on teineteisega paralleelsed;
* näitab joonisel ja defineerib lähisnurki ja põiknurki;
* teab sirgete paralleelsuse tunnuseid ning kasutab neid ülesannete lahendamisel;
* joonestab ja defineerib kolmnurga välisnurga;
* kasutab kolmnurga välisnurga omadust;
* joonestab ja defineerib kolmnurga kesklõigu;
* teab kolmnurga kesklõigu omadusi ja kasutab neid ülesannete lahendamisel;
* defineerib ja joonestab trapetsi;
* liigitab nelinurki;
* joonestab ja defineerib trapetsi kesklõigu;
* teab trapetsi kesklõigu omadusi ning kasutab neid ülesannete lahendamisel;
* defineerib ja joonestab kolmnurga mediaani, selgitab mediaanide lõikepunkti omaduse;
* joonestab etteantud raadiuse või diameetriga ringjoone;
* leiab jooniselt ringjoone kaare, kõõlu, kesknurga ja piirdenurga;
* teab seost samale kaarele toetuva kesknurga ja piirdenurga suuruste vahel ning kasutab seda teadmist ülesannete lahendamisel;
* joonestab ringjoone lõikaja ja puutuja;
* teab puutuja ja puutepunkti tõmmatud raadiuse vastastikust asendit ja kasutab seda ülesannete lahendamisel;
* teab, et ühest punktist ringjoonele joonestatud puutujate korral on puutepunktid võrdsetel kaugustel sellest punktist ning kasutab seda ülesannete lahendamisel;
* teab, et kolmnurga kõigi külgede keskristsirged lõikuvad ühes ja samas punktis, mis on kolmnurga ümberringjoone keskpunkt;
* joonestab kolmnurga ümberringjoone (käsitsi joonestusvahendite abil ja arvuti abil);
* teab, et kolmnurga kõigi nurkade poolitajad lõikuvad ühes ja samas punktis, mis on kolmnurga siseringjoone keskpunkt;
* joonestab kolmnurga siseringjoone (käsitsi joonestusvahendite abil ja arvuti abil);
* joonestab korrapäraseid hulknurki (kolmnurk, kuusnurk, nelinurk, kaheksanurk) käsitsi joonestusvahendite abil ja arvuti abil;
* selgitab, mis on apoteem ja joonestab selle;
* arvutab korrapärase hulknurga ümbermõõdu;
* kontrollib antud lõikude võrdelisust;
* teab kolmnurkade sarnasuse tunnuseid ja kasutab neid ülesannete lahendamisel;
* teab teoreeme sarnaste hulknurkade ümbermõõtude ja pindalade kohta ning kasutab neid ülesannete lahendamisel;
* selgitab mõõtkava tähendust;
* lahendab rakendusliku sisuga ülesandeid (pikkuste kaudne mõõtmine; maa-alade plaanistamine; plaani kasutamine looduses)
Hindamine
Õpilase töövahenditest:
* Igapäevased töövahendid on õpik, töövihik, kaustik/vihik, kalkulaator (telefoni kalkulaatori kasutamine tunnis KEELATUD), mittekustuv sinine või must kirjutusvahend (pastakas või tintenpen), harilik pliiats, kustukumm, joonlaud;
* Õpetaja teatab kui on vaja lisaks eelpool mainitud asjadele muid vahendeid (mall, sirkel, nurklaud);
* Kõik õppevahendid peavad olema korrektse välimusega;
* Hindelistes töödes ei ole lubatud kasutata paranduste tegemisel korrektorit;
* 9. klassi õpilaste tööde hindamisel arvestatakse põhikooli lõpueksami vormistuse nõudeid
I poolaasta hinde moodustavad:
1) Kontrolltöö hinded (kahekordse kaaluga)
2) Etteteatatud ja etteteatamata tunnikontrollid teatud loogilise õppetüki lõpus (ühekordse kaaluga);
Kontrolltöö ja tunnikontrollide hindamisel kehtivad hindenormid:
5 90-100%
4 75-89%
3 50-74%
2 20-49%
1 0-19%
Kõik hinded tuleb sooritada vähemalt hindele "rahuldav" (3). "Mitterahuldava" (2 või 1) töö hinde parandamine toimub 10 koolipäeva jooksul alates töö kättesaamise päevast. Enne töö parandamise päeva on õpilane teinud oma ebaõnnestunud tööle vigade paranduse ja näidanud seda õpetajale (vastav märge e-koolis). Järeltöid sooritatakse kooli järelvastamise aegadel. Konsultatsioonis osalemine tuleb eelnevalt registeerida õpetaja juures. "Mitterahuldav" tunnikontrolli- ja protsessihinne parandatakse e-koolis hindeks A.
Sooritamata kontrolltöö kajastub eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.
Konsultatsioon toimub kolmapäeval kell 15:00 ruumis 003.
Kontrolltöö ja tunnikontrollid sooritatakse õpetaja poolt trükitud lehele;