Eesti keel: 5d prindi
 |
Autor: Lelet Aavik-Part klassiõpetaja |
Loodud: 20. jaanuar 2019. a. kell 17.58
Muudetud: 20. jaanuar 2019. a. kell 22.55
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:
• austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;
• arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;
• väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
• arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;
• õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;
• loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;
• arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
• huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;
• õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I nädal 21.-27. jaanuar
* "Ise tehtud, hästi tehtud" jutu kirjutamine. Õ lk 74, tv lk 66–67
KIRJELDAMINE. 14 KÄÄNET
* Klassilugude kogumiku koostamine. Kokkuvõte. Tv lk 68 eneseanalüüsi tabel
* Sissejuhatus Õ lk 75, kõnekäändude ja vanasõnade tähenduse selgitamine; fakt ja arvamuses. Sõnu saame muuta (Õ lk 76–79, tv harj 1–7), sõnade liigitamine muutmisviisi ja tähenduse järgi
II nädal
* Lähemalt käändsõnadest (Õ lk 80–81, tv harj 8–15). Kuulutus, reklaam.
* Kirjeldamine, kirjelduse ülesehitus; Õ lk 82–84, tv harj 16–18
* Esemete, olendite, inimeste kirjeldamine
III nädal
* Kirjeldamine. Lühijutu kirjutamine. Õ lk 82–87
* Asjalik ja elamuslik kirjeldus; tv harj 16–21
* Kokkuvõte, Tv lk 14–15. Kordamine ja harjutamine kontrolltööks
IV nädal
* KT nr 4
Tv enese-analüüsitabel „Sõnaliigid. Kirjeldamine”
* Käänamine. Ainsus ja mitmus. Õ lk 88–91, tv harj 22–28
* Nimetav, omastav, osastav. Õ lk 92–95, tv harj 29–38. Saatetutvustuse kirjutamine: õ ül 179
V nädal
* Kohakäänded. Õ lk 96–99, tv harj 39–46. ÕS-i kohanimevalimikust õige vormi leidmine, kohanimede käänamine.
* Saav, rajav, olev, ilma- ja kaasaütlev. Õ lk 100–105, tv harj 47–52
* Saav, rajav, olev, ilma- ja kaasaütlev. Õ lk 100–105, tv harj 47–52
VAHEAEG
VI nädal
* Kordamine ja harjutamine kontrolltööks. Tv lk 28–29
* KT nr 5
LAUSEST ARUTLUSENI. Suhtlemine. Õ lk 107,108
* Suhtlemiseks kasutame lauseid, Õ lk 107,108, tv harj 53–56
VII nädal
* Mida väljendame lausega? Õ lk 109–113, tv harj 57–60. Teksti liigendamine lauseteks, õige lõpumärk.
* Küsitluse korraldamine, järelduste tegemine vastuste põhjal. Oma töö tutvustamine.
* Suulise suhtlemise tavad. Õ ül 207, kuulamisül nr 8. ETTEÜTLUS - 10.03.2017
VIII nädal
* Millest koosneb lause? Alus ja öeldis. Õ lk 114–115, tv harj 61–64
* Jaatav, eitav kõne. Laiendame lauset. Õ lk 116–117, tv harj 65–69.
* Mida väljendame lausega? Õ lk 111–113, tv harj 57–60. Teksti liigendamine lauseteks, õige lõpumärk.
XI nädal
* Küsitluse korraldamine, järelduste tegemine vastuste põhjal. Oma töö tutvustamine.
* Suulise suhtlemise tavad. Õ ül 207, kuulamisül nr 8. ETTEÜTLUS - 31.03.2017
*Suur reede
X nädal
* Millest koosneb lause? Õ lk 114–115, tv harj 61–64
* Alus ja öeldis. Õ lk 114–115, tv harj 61–64. Jaatav, eitav kõne
* Laiendame lauset. Õ lk 116, tv lk 39 harj 65–66
XI nädal
* Laiendame lauset (õ lk 117, tv lk 40, 41)
* Lausete liigid (õ lk 118, tv lk 42)
* Lausete liigid (õ lk 119, tv lk 43)
XII nädal
* Koondlause (õ lk 120, tv lk 44 - 45)
* Koondlause (õ lk 121)
* Tegeluspäev
VAHEAEG
XIII nädal
* Liitlause (õ lk 122 - 125 tv lk 46 - 48))
* ETTEÜTLUS - : lauseliigid, alus, öeldis.
XIV nädal
* Õpime arutlema (õ lk 126, tv lk 49)
* Õpime arutlema (õ lk 127, tv lk 50)
* Arutlus: väide -> põhjendused -> järeldus. Kuidas kirjutada arutlust? (õ lk 128, tv lk 51)
XV nädal
* Kuidas kirjutada arutlust? (õ lk 129 - 131)
* Kuidas kirjutada arutlust? (tv lk 52 - 53)
* Arutleme rühmas (õ lk 132 - 133)
XVI nädal
mai on arvestustepäev
* KONTROLLTÖÖ -
* Rühmaarutelu (õ lk 134, tv lk 54, 55)
XVII nädal
5. klasside loovus- ja looduslaager Jõulumäel, Pärnumaal
XVIII nädal
II poolaasta hinded pannakse välja 3. juunil
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õppe-eesmärgid
Õpilane:
1) leiab koos partneri või rühmaga vastused lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades olukorrale vastavalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
2) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;
4) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;
5) tunneb kirjutamise põhietappe;
6) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
7) avaldab viisakalt ning olukorrale vastavalt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
8) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
9) moodustab ning kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;
10) kontrollib õigekeelsussõnaraamatust sõna tähendust ja õigekirja;
11) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.
Õpitulemused:
* Suhtleb eesmärgipäraselt ning valib kontekstile vastava suhtluskanali;
* Oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet ning anda hinnangut nii suuliselt kui ka kirjalikult;
* Tunneb õpitud tekstiliike ning oskab õpi- ja elutarbelisi tekste eesmärgipäraselt kasutada;
* Oskab luua õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;
* Tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise põhietappe ning oskab neid rakendada;
* Tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
* Ooskab kasutada ÕSi ja teisi õigekeelsusallikaid.
* Mõistab virtuaalkeskkonnas suhtlemise eripära.
* Tunneb häälikuühendi õigekirja reegleid ja kirjutab õigesti.
* Tunneb kaashäälikuühendi põhireeglit ning nelja erandit.
* On tähelepanelik sulghäälikute kirjapanekul, teab põhireeglit ning erandeid. Kirjutab õigesti.
* Märkab tekstis vigu, oskab infot rühmitada, teha järeldusi ning neid kaaslastele esitada.
* Teab, et nimed kirjutatakse suure tähe ja nimetused väikese tähega. Oskab kirjutada keerulisemaid ja erandlikke kohanimesid.
* Oskab leida tekstist infot.
* Teab, et ajaloosündmused ning üritused kirjutatakse väikese tähega.
* Teab pealkirja kirjutamise reegleid.
* Oskab kirjutada ning vormistada tarbeteksti.
* Oskab leida tabelist ja veebilehelt infot.
* Tunneb loo ülesehitust.
* Oskab koostada mõttekaarti ning kasutada seda oma elamustest ja juhtumistest kirjutades.
* Oskab alusteksti edasi arendada.
* Oskab anda tagasisidet kaaslase tööle ning parandada oma tööd teistelt saadud tagasiside järgi.
* Oskab kirjutada põnevuslugu, osaleb klassi lugude kogumiku koostamisel.
* Oskab seletada kõnekäändude ja vanasõnade tähendust, eristab fakti arvamusest.
* Oskab liigitada sõnu muutmisviisi ja tähenduse järgi.
* Tunneb käändsõna liike.
* Oskab pildi põhjal teha järeldusi, koostada teksti.
* Tunneb kirjelduse ülesehitust, oskab kirjeldada eset, olendit, inimest.
* Teab, mille poolest erinevad asjalik ja elamuslik kirjeldus.
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
KEELEÕPETUS
Kontrolletteütlustel hinne:
"5" - 1-2 viga
"4" - 2-3 ortograafia viga
"3" - 4-6 viga
"2" - 7-9 viga
"1" - vigu 10 või rohkem
Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%
Eesti keele kokkuvõttev hinne tunnistusele kujuneb II poolaasta (21. jaan - 3. juuni) lõpus + koondhinne õppeaasta lõppedes.
Kõik osaoskused kajastuvad ühes poolaastahindes (ei ole eraldi lugemise, keeleõpetuse ja kirjatehnika hinnet). Protsessihindeid saab õpilane tunnitöö, töövihiku ja õpiku ülesanded, tunnikontrollid, jm eest.
Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö, mida on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» järele vastata 10 päeva jooksul alates töö toimumise päevast. Kui õpilane puudub kohustusliku hindelise töö tunnist vm arvestuslikust õppeülesandest märgitakse eKooli päevikusse märk „0“. Hindelise töö järeletegemine on kohustuslik. Märk "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud. NB! Õpilane vastutab järeltöö õigeaegse sooritamise eest ise.
Kui õpilasel on kodutöö tegemata, siis on tal samal päeval võimalus oma tegemata töö ära teha peale tunde õpitugis (graafik klassis seinal). Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, on kodutöö hinne "1".
Konsultatsioon ja järelvastamine teisipäeviti kell 14.00 - 14.45 ruumis 309 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga.