Matemaatika: 11abc_grupp prindi
 |
Autor: Laivi Jürisson matemaatikaõpetaja Kontakt: Laivi.Jurisson@nooruse.edu.ee |
Loodud: 26. oktoober 2018. a. kell 09.08
Muudetud: 26. oktoober 2018. a. kell 09.14
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, II kursus
Kestvus: 35 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemset tundmist, samuti suutlikkust kasutada matemaatikat temale omase keele, sümbolite ja meetoditega erinevate ülesannete modelleerimisel nii matemaatika sees kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades. Matemaatikapädevus hõlmab üldist probleemi lahendamise oskust, mis sisaldab endas oskust probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideed analüüsida, tulemuse tõesust kontrollida. Matemaatikapädevus tähendab loogilise arutlemise, põhjendamise ja tõestamise oskust, samuti erinevate esitusviiside (sümbolid, valemid, graafikud, tabelid, diagrammid) mõistmise ja kasutamise oskust. Matemaatikapädevus hõlmab ka huvi matemaatika vastu, matemaatika sotsiaalse, kultuurilise ja personaalse tähenduse mõistmist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamist.
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) väärtustab matemaatikat, suudab hinnata ja arvestada oma matemaatilisi võimeid karjääri planeerides;
2) on omandanud süsteemse ja seostatud ülevaate matemaatika erinevate valdkondade mõistetest, seostest ning protseduuridest;
3) mõistab ja analüüsib matemaatilisi tekste, esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
4) arutleb loovalt ja loogiliselt, leiab probleemülesande lahendamiseks sobivaid strateegiaid ning rakendab neid;
5) püstitab matemaatilisi hüpoteese, põhjendab ja tõestab neid;
6) mõistab ümbritsevas maailmas valitsevaid kvantitatiivseid, loogilisi, funktsionaalseid, statistilisi ja ruumilisi seoseid;
7) rakendab matemaatilisi meetodeid teistes õppeainetes ja erinevates eluvaldkondades, oskab igapäevaelu probleemi esitada matemaatika keeles ning interpreteerida ja kriitiliselt hinnata matemaatilisi mudeleid igapäevaelu kontekstis;
8) tõlgendab erinevaid matemaatilise info esituse viise (graafik, tabel, valem, diagramm, tekst), oskab valida sobivat esitusviisi ning üle minna ühelt esitusviisilt teisele;
9) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid (mudelid, teatmeteosed, IKT vahendid jne) ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet.
https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002]Gümnaasiumi riiklik õppekava
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal 29. oktoober - 2. november
Arvujada mõiste
Aritmeetiline jada
Aritmeetilise jada n esimese liikme summa
2. nädal 5. november - 9. november
Geomeetriline jada
Geomeetrilise jada n esimese liikme summa
Hääbuva geomeetrilise jada summa
3. nädal 12. november - 16. november
Jada piirväärtus
Kordamine arvjadad läbisegi
4. nädal 19. november - 23. november
Võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus
Lineaarfunktsioon
Ruutfunktsioon
5. nädal 26. november - 30. november
Funktsiooni mõiste. Määramispiirkond ja muutumispiirkond
Funktsiooni esitusviisid
Funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad
Funktsiooni kasvamine ja kahanemine, ekstreemumkohad
6. nädal 3. detsember - 7. detsember
Astmefunktsioonid
Funktsiooni graafiku teisendusi
Paarisfunktsioon. Paaritufunktsioon
Pöördfunktsioon
Juurfunktsioonid
7. nädal 10. detsember - 14. detsember
Kordamine
Kursusetöö
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
1) selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist ning funktsiooni uurimisega seonduvaid mõisteid;
2) kirjeldab graafiliselt esitatud funktsiooni omadusi; skitseerib graafikuid ning joonestab
neid arvutiprogrammidega;
3) selgitab pöördfunktsiooni mõistet, leiab lihtsama funktsiooni pöördfunktsiooni ning
skitseerib või joonestab vastavad graafikud;
4) esitab liitfunktsiooni lihtsamate funktsioonide kaudu;
5) leiab valemiga esitatud funktsiooni määramispiirkonna, nullkohad, positiivsus- ja
negatiivsuspiirkonna algebraliselt; kontrollib, kas funktsioon on paaris või paaritu;
6) uurib arvutiga ning kirjeldab funktsiooni y = f (x) graafiku seost funktsioonide y = f (x) + a,
y = f (x + a), y = f (ax), y = a f (x) graafikutega;
7) selgitab arvjada, aritmeetilise ja geomeetrilise jada ning hääbuva geomeetrilise jada
mõistet;
8) tuletab aritmeetilise ja geomeetrilise jada esimese n liikme summa ja hääbuva
geomeetrilise jada summa valemid ning rakendab neid ning aritmeetilise ja geomeetrilise
jada üldliikme valemeid ülesandeid lahendades;
9) selgitab jada piirväärtuse olemust ning arvutab piirväärtuse; teab arvude π ja e tähendust;
10) lahendab elulisi ülesandeid aritmeetilise, geomeetrilise ning hääbuva geomeetrilise jada
põhjal.
Hindamine
Õpilase töövahenditest:
* Igapäevased töövahendid on õpik, töövihik, kaustik/vihik, kalkulaator (telefoni kalkulaatori kasutamine tunnis KEELATUD), mittekustuv sinine või must kirjutusvahend (pastakas või tintenpen), harilik pliiats, kustukumm, joonlaud;
* Õpetaja teatab kui on vaja lisaks eelpool mainitud asjadele muid vahendeid (mall, sirkel, nurklaud);
* Kõik õppevahendid peavad olema korrektse välimusega;
* Hindelistes töödes ei ole lubatud kasutata paranduste tegemisel korrektorit.
Kursusetöö ja tunnikontrollide hindamisel kehtivad hindenormid:
5 90-100%
4 75-89%
3 50-74%
2 20-49%
1 0-19%
Kõik tunnikontrollid tuleb sooritada vähemalt hindele "rahuldav" (3). "Mitterahuldava" (2 või 1 või 0) töö hinde parandamiseks tuleb õpilasel esitada 10 koolipäeva jooksul alates töö kättesaamise päevast tööle vigade paranduse ja näidanud seda õpetajale. "Mitterahuldav" hinne parandatakse e-koolis hindeks A.
Kursuse töö järelvastamised 7.–12. klassile toimuvad kolm korda nädalas õpilase poolt registreerituna kooli kodulehel https://www.oesel.ee/kg/m/reg/jarelvastamine.php.
Esitamata- või sooritamata töö kajastub eKoolis nullina "0" või koos puudumistähisega märk "-/0". Kursusetöö järeltöö tegemiseks on võimalusi ainult üks ja see tuleb reeglina sooritada kuni 10 tööpäeva jooksul.
Konsultatsioon toimub xxx kell xxx ruumis 003.
Kursusetöö ja tunnikontrollid sooritatakse õpetaja poolt trükitud lehele;