Kirjandus: 7c prindi
 |
Autor: Jaana Puksa eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kontakt: Jaana.Puksa@nooruse.edu.ee |
Loodud: 18. august 2018. a. kell 22.38
Muudetud: 31. august 2018. a. kell 11.38
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane:
* loeb eakohast ilukirjandust, väärtkirjandust, arendab lugemisoskust ning omandab püsiva lugemisharjumuse kui maailma ja enda mõistmise vahendi;
* õpib väärtustama kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga;
* õpib mõtestama tekste;
* mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust...
* arendab oma loomevõimeid;
* kujundab kirjanduse kaudu oma esteetilisi ja eetilisi väärtushinnanguid;
* laiendab silmaringi ning mõtte- ja tundemaailma;
* annab iseseisvaid hinnanguid ning sõnastab ja esitab oma mõtteid;
* hindab kriitiliselt ja kasutab otstarbekalt erinevaid infoallikaid.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I nädal
* Õpiku sissejuhatus. „Tegelikult on nii“; õp lk 9
* KAHEKÕNE AUTORIGA. Kirjutamine ja kirjandus meie ajastul. Võrgumaailm; õp lk 10–15
II nädal
Kuidas rääkida kirjandusest? õp lk 15-17, tv ül 6-7
INIMENE ON SALADUS. O. Luts „Kevade“. Kuidas mõista tegelast? (prototüüp, tegelastüüp); õp lk 18–27
III nädal
* M. ja T. Tiks „Ja kui teile siin ei meeldi...“; õp lk 28-33
* Kuidas toimivad kujundid? (epiteet, võrdlus, metafoor, iroonia, släng); õp lk 28–35
IV nädal
* LUGEMISKONTROLL - A. Vallik "Kuidas elad, Ann?"
* Rühmatöö - A. Vallik "Kuidas elad, Ann?"
V nädal
* Arutlemine
* Noortekirjandus erinevatel ajastutel. Noor inimene raamatu tegelasena. V. Uibopuu „Janu“; õp lk 36–50
VI nädal
* M. Heinsaar „Kohtumine Taageperas“; õp lk 51–55
* Kuidas liigitada kirjandust? (värss, lüürika,, vabavärss, riim, eepika, proosa, novell, jutustus, romaan, eepos, dramaatika, komöödia, draama, tragöödia) A. Kitzberg „Libahunt“; õp lk 56-63
VII nädal
* Kirjanduse mõistete kordamine (epiteet, võrdlus, metafoor, iroonia, släng, värss, lüürika, vabavärss, riim, eepika, proosa, novell, jutustus, romaan, eepos, dramaatika, komöödia, draama, tragöödia)
* KIRJANDUSEST TÄRKAB RAHVUS. Eesti kirjanduse algus; õp lk 64–67; TUNNIKONTROLL - (epiteet, võrdlus, metafoor, iroonia, släng, värss, lüürika, vabavärss, riim, eepika, proosa, novell, jutustus, romaan, eepos, dramaatika, komöödia, draama, tragöödia)
VIII nädal
* Tarbeluule, juhuluule, rahvusluuletaja. Kristjan Jaak Peterson: poeet mineviku varjust. Tuntud lood Kristjan Jaak Petersonist; õp lk 68-69,
* Müüt, mütoloogia, pseudomütoloogia, eepos, regivärss, parallelism/mõttekordus, lugulaul
IX nädal
* LUGEMISKONTROLL - E. Bornhöhe "Tasuja"
* Arutlus
X nädal
* F. R. Faehlmann „Muinaslugu Kalevipojast“. F. R. Kreutzwald „Kalevipoeg“; õp lk 70–81
* Eepos – luule või lugu? " Kalevipoeg 2.0“; õp lk 70–81
XI nädal
* Ärkamisaeg. Johann Voldemar Jannsen. Esimene üldlaulupidu; õp lk 82–88
* Lydia Koidula luule; õp lk 85-88, Sõnarine
XII nädal
* H. Runnel „Luule on hääleta laul“. Kuidas esitada luulet? õp lk 89–92
* LUULETUSE ESITAMINE - ühe luuletuse peast esitamine
XIII nädal
* Rahvaluule – autorita looming. Jakob Hurt; õp lk 93–102
* Mõisted: rahvaluule, folkloor, rahvalaul, kiigelaul, vanasõna, keerdküsimus, anekdoot, naljand, linnalegend, netifolkoor
XIV nädal
* Folkloor kui telefonimäng. Netifolkloor; õp lk 93–102; http://www.folklore.ee/ebaas
* Kordamine. TUNNIKONTROLL - rahvaluule (rahvaluule, folkloor, rahvalaul, kiigelaul, vanasõna, keerdküsimus, anekdoot, naljand, linnalegend, netifolkoor)
XV nädal
* VALITUD KIRJANDUSTEOSE TUTVUSTAMINE - suuline esitlus (hinne läheb II poolaastasse)
* VALITUD KIRJANDUSTEOSE TUTVUSTAMINE - suuline esitlus (hinne läheb II poolaastasse)
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Klassi lõpetamisel õpilane
* on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja eri˛anrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);
* loeb eakohast eri˛anrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;
* tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit;
* jutustab kokkuvõtlikult loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni;
* vastab teksti põhjal fakti- ja järeldamis- ja analüüsiküsimustele;
* kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;
* kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused;
* kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb tegelasi;
* arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide üle;
* leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema ja peamõtte, kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;
* otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;
* tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, ja võrdlusi;
* selgitab õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ja tähendust;
* mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes;
* eristab tekstinäidete põhjal rahvaluule lühivorme (kõnekäänd, vanasõna, mõistatus), rahvalaulu (regilaul ja riimiline rahvalaul) ja rahvajutu (muinasjutt, muistend) liike, nimetab nende tunnuseid;
* seletab oma sõnadega eepose ja jutustuse, valmi ja ballaadi ning komöödia olemust;
* esitab peast luule- või proosateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;
* kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;
* kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.
Hindamine
* Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta.
* Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.
* Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
* Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.
* Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis).
* Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
* Kirjanduse I poolaasta kokkuvõttev hinne kujuneb kõigi õppeprotsessis saadud hinnete põhjal:
1) lugemiskontroll - A. Vallik "Kuidas elad, Ann?";
2) ühe luuletuse peast esitamine;
3) tunnikontroll - kirjanduse mõisted (epiteet, võrdlus, metafoor, iroonia, släng, värss, lüürika, vabavärss, riim, eepika, proosa, novell, jutustus, romaan, eepos, dramaatika, komöödia, draama, tragöödia);
4) lugemiskontroll - E. Bornhöhe "Tasuja";
5) tunnikontroll - rahvaluule (rahvaluule, folkloor, rahvalaul, kiigelaul, vanasõna, keerdküsimus, anekdoot, naljand, linnalegend, netifolkoor).
* Valikuliselt hinnatakse tunnitööd ja koduste ülesannete täitmist.
* Kui poolaastahinde väljapanemisel jääb hinne kahe hinde vahele, saab määravaks lugemiskontrolli hinne.
* Peast luuetuse esitamise puhul hinnatakse nii teksti veatut esitamist kui ka ilmekust.
* Rühmatöös hinnatakse koos nii panust rühmatöö protsessi kui ka lõpptulemust.
*Töö ebaõnnestumise või koolist puudumise korral on õpilasel kohustus hindeline töö (kontrolltöö, etteütlus, tunnikontroll vm) järele vastata 10 koolipäeva jooksul.
*Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/esitamist või "1"-ga, kui tööd 10 koolipäeva jooksul järele ei vastata.
Vajalikud õppevahendid:
* kirjanduse õpik;
* korrektne kirjanduse vihik;
* õpimapp ( sama, mis eesti keeles);
* kirjutusvahend (sinine või must pastapliiats või tinten-pen). NB! Kasutada võib läbivalt ainult üht värvi - kas sinist või musta.
Õppekomplekt:
* Priit Kruus "Kahekõne. 7. klassi kirjanduse õpik"