Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11675 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Ajalugu: 12a, 12b, 12c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Anni Haandi

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Kontakt: anni.haandi@oesel.edu.ee

Loodud: 27. august 2017. a. kell 22.26
Muudetud: 24. oktoober 2017. a. kell 18.56

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, V kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna, kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.

Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel

Alateema “Külm sõda”
4.-8. September - Külma sõja algus. Külma sõja vastasseisud
11.-15. September - Külma sõja kriisid 1950. ja 1960. aastatel (2 tundi)
18.-22.september - Külma sõja kriisid - interaktiivse posteri loomine. USA tõus üliriigiks
25.-29.september - Vastasseis USA ja NSVL vahel. Kaks Saksamaad.
2.-6.oktoober - Koloniaalsüsteemi lagunemine. Eluolu külma sõja ajal
9.-13.oktoober - [color=red]Kontrolltöö[/color]

Alateema “Demokraatlik maailm pärast Teist maailmasõda”
21.-29.oktoober VAHEAEG
30.-3.november - Euroopa lõimumine. India ja Jaapan
6.-10.november - Pingelõdvendus. Teaduse ja tehnika revolutsioon
13.-17.november - Lääneriikide kriis. Neokonservatismi tugevnemine. USA ja Inglismaa konservatiivse revolutsiooni ajal.
20.-24 november - Eluolu ja kultuur. Kokkuvõte. [color=red]Essee esitamine.[/color]
Õpitsenaarium teema "Demokraatlik blokk" kohta on leitav e-koolist.

Alateema “NSVL ja kommunistlik süsteem”
27.-2.detsember - Kommunistlik maailmasüsteem. NSVL satelliitriigid Kesk- ja Ida-Euroopas
4.-8.detsember - Hiina ja Tiibet. Kommunismi levik mujal maailmas
11.-15.detsember - Stalinism NSV Liidus teise maailmasõja järel. Sulaperiood ja stagnatsioon.
18.-22. detsember - Kultuur ja eluolu Nõukogude Liidus. Kommunismi kuriteod.
23.-7.jaanuar VAHEAEG
8.-12.jaanuar - Eesti NSV. Pagulus.
15.-19.jaanuar - Kordamine. [color=red]Kontrolltöö.[/color]
[color=red] Kursusehinde kujunemine[/color]

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Külm sõda
Õpitulemused:
analüüsib külma sõja põhjusi ja kujunemist ning teab avaldumisvorme;
analüüsib külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi;
teab, kes olid Harry Truman, John Fitzgerald Kennedy, Nikita Hruštšov, Fidel Castro ja Konrad Adenauer, ning iseloomustab nende tegevust;
seletab ja kasutab kontekstis mõisteid külm sõda, kriisikolle, NATO, VLO, võidurelvastumine, raudne eesriie.

Demokraatlik maailm pärast Teist maailmasõda
Õpitulemused:
analüüsib demokraatlike riikide arengu põhijooni;
teab Euroopa integratsiooni kujunemist ja põhietappe;
teab, kes oli Robert Schumann, ning iseloomustab tema tegevust;
seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, OSCE.

NSVL ja kommunistlik süsteem
Õpitulemused:
analüüsib kommunistliku süsteemi kujunemislugu ja erinevaid arenguetappe;
iseloomustab NSVLi ühiskonnaelu arengut;
analüüsib kommunistliku süsteemi kriiside põhjusi ja tagajärgi;
analüüsib Eesti ühiskonna arengut Nõukogude okupatsiooni ajal;
seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kollektiviseerimine, industrialiseerimine, dissidentlus, Brežnevi doktriin, plaanimajandus, sotsialismileer, liiduvabariik;
teab, kes olid Jossif Stalin, Nikita Hruštšov, Leonid Brežnev, Mao Zedong, Johannes Käbin, Aleksander Dubček ja Lech Walesa, ning iseloomustab nende tegevust.

Hindamine üles

Kursusehinne kujuneb järgmiselt:
kontrolltöö/arutluse kirjutamine, hindeline rühmatöö (etteteatamiseta), saate "Välisilm" analüüs, isikuloolised uurimused ja esitlused, tunnikontroll(id) (etteteatamiseta) Tundides on võimalik arutluse/jutustuse käigus koguda lisahindeid, mis mõjutavad kursuse hinde kujunemist.

Kontrolltööde hindamine vastavalt punktiskaalale toimub järgmiselt:
90-100% - hinne 5
75-89% - hinne 4
50-74% - hinne 3
20-49% - hinne 2
0-19% - hinne 1

Kui õpilane puudub kohustusliku hindelise töö tunnist märgitakse eKooli päevikusse koos puudumistähisega märk „0“ (nt -/0). Hindelise töö järeletegemine on kohustuslik; õpilasel on kohustus puudulikult sooritatud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Puudutud kontrolltöö on võimalik asendada esseega. Essee hindamisjuhend on üleval ekoolis materjalide all.
Tegemata kodutöö hindeks on 0 ja tuleb esitada hiljemalt järgmiseks ainetunniks. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui poolaasta lõpuks tööd järele ei vastata.