Loodusõpetus: 6a, 6c, 6d prindi
 |
Autor: Sirje Mehik klassiõpetaja Kontakt: Sirje.Mehik@nooruse.edu.ee |
Loodud: 29. november 2020. a. kell 20.42
Muudetud: 13. jaanuar 2021. a. kell 19.41
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetuse õpetamise eesmärk on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik
pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat
eluviisi; oskus vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas
eksisteerivaid objekte, nähtusi ning protsesse, märgata ja määratleda elukeskkonnas esinevaid
probleeme, neid loovalt lahendada, kasutades loodusteaduslikku meetodit; väärtustada
looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; hinnata looduses viibimist.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
30.11-4.12
1) Umbrohud ja kahjurid Miks on umbrohtudega raske võidelda? Miks peab inimene mõningaid loomi kahjuriteks? Kuidas saab kahjureid tõrjuda?
Õ lk 80–81 TV lk 49
2) Kordamine TV lk 50–53
3) Kontrolltöö
7.-11.12
1) Kontrolltöö analüüs
2) ASULA Asula kujutamine kaardil Kuidas on tehtud kaardid? Mille poolest erineb plaan kaardist? Mida kujutatakse diagrammidel? Õ lk 84–87 TV lk 54–55
3) Asustuse kujunemine Kus paiknesid esimesed asulad? Kuidas asulad aja jooksul muutuvad? Õ lk 88–89
TV lk 56–57
14.-18.12
1) Linna areng. Millised tegurid mõjutavad linnade arengut? Mille poolest linnad erinevad? Millega tegelevad linnaplaneerijad? Õ lk 90–93 TV lk 58–59
2) Elutingimused linnas. Kellele sobib linn elupaigaks? Miks sõltub linn teistest elukooslustest? Miks on linnas taimedele vähe ruumi? Tehiskooslus. Õ lk 94–97, TV lk 60–61
3) Taimed linnas. Mida peavad taluma linnas kasvavad taimed? Miks ei kasva samblikud linnas kõikjal? Prahitaim. Õ lk 98–99, TV lk 62–63
21.-22.12
Loodusfilmide vaatamine
VAHEAEG
11.-15.01
1) Linnaloomad. Miks ei ole linn loomadele hea elupaik? Kus pesitsevad linnas linnud? Kes on inimkaaslejad? Parasiit, inimkaasleja loom. Õ lk 100–103, TV lk 64–67
2) Park on linna kõige elusam osa. Mille poolest erineb park metsast? Mis puud kasvavad pargis? Milliseid linde ja imetajaid võib pargis kohata? Miks on pargid tähtsad? Õ lk 104–107, TV lk 68–69
3) Kordamine TV lk 70–73
18.-22.01
1) Kontrolltöö
2) Mets. Elutingimused metsas. Ökosüsteem, laguahel. Õ lk 8-11
3) Eesti metsad. Okas metsad, lehtmetsad, segametsd. Loodusmets, majandusmets. Metsa uuenemine. Põlismetsad, ürgmetsad. Õ lk 12-15
25.-29.01
1) Metsarinded (puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne, sambla- ja samblikurinne). Õ lk 16-19
2) Metsatüübid. Nõmme ja palumets. Õ lk 20-23
3) Metsatüübid. Laane- ja salumets. Õ lk 24-27
1.-5.02
1) Selgrootud ja linnud metsas. Kes on kuklased? Kus elab kuuse-kooreürask? Milliseid linde kohtab metsas? Õ lk 28–29, TV lk 18–19
2) Imetajad metsas. Milliseid imetajaid Eesti metsades leidub? Kes on meie metsade tippkiskja? Milline on loomade elu talvel? Jahiuluk, sõraline, kisklus, konkurents, tippkiskja.
Õ lk 30–33, TV lk 20–21
3) Metsade tähtsus ja kasutamine. Milleks kasutavad inimesed metsi? Õ lk 34–37, TV lk 22–23
8.-12.02
1) Esitlused. Metsloomad Eesti metsades.
2) Kuidas metsi säästlikult kasutada? Mis ohustab metsi? Kordamine kontrolltööks.
3) Kordamine TV lk 24–27
15.-19.02
1) Kontrolltöö
2) SOO. Elutingimused soos. Mis on soo? Kuidas tekib turvas? Milline on taimede kasvukeskkond soos? Turvas, soo. Õ lk 40–43, TV lk 28
3) Kuidas soo tekib? Kus võib tekkida soo? Kui kaua võtab soo tekkimine aega? Miks mõni järv kinni kasvab? Õ lk 44–45, TV lk 29
VAHEAEG
1.-5.03
1) Soo areng. Madalsoo, siirdesoo ja raba Millised on soo kolm arenguastet? Millised taimed kasvavad madalsoos, siirdesoos ja rabas? Mis on älved ja laukad? Madalsoo, siirdesoo, raba, älves, laugas. Õ lk 46–49, TV lk 30–31
2) Rabataimed. Miks on rabataimestik liigivaene? Millised on rabataimede kohastumused? Mis puud kasvavad rabas? Turbasammal. Õ lk 50–53, TV lk 32–33
3) Ettekanded rabataimedest http://rabivere.kohila.edu.ee/taimestik/#
8.-12.03
1) Ettekanded rabataimedest
2) Raba loomastik. Miks leidub rabas palju sääski? Millised linnud pesitsevad rabas? Miks elab rabas vähe imetajaid? Õ lk 54–57, TV lk 34–35
3) Ettekanded raba loomadest
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Teema: METS
Õpilane:
1) väärtustab metsa, selle elurikkust ning säästva metsanduse põhimõtteid;
2) väärtustab uurimistegevust metsa tundmaõppimisel;
3) käitub metsas keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
4) märkab muutusi metsas, mõistab, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib metsa looduslikku tasakaalu ning seda, et metsad vajavad kaitset;
5) on motiveeritud osalema eakohastel metsa kaitsega seotud üritustel;
6) kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;
7) võrdleb männi ja kuuse kohastumusi;
8) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;
9) võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
10) koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
11) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;
12)selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse põhimõtteid;
13) teab nimetada metsa kui elukoosluse tüüpilisi liike, metsarindeid;
14) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel metsas.
Teema: SOO
Õpilane:
1) väärtustab soo bioloogilist mitmekesisust;
2) suhtub vastutustundlikult soo elukeskkonda;
3) väärtustab uurimuslikku tegevust;
4) iseloomustab kaardi järgi soode paiknemist Eestis ja oma kodumaakonnas;
5) oskab põhjendada Eesti sooderohkust;
6) selgitab soode kujunemist ja arengut;
7) seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega;
8) võrdleb taimede kasvutingimusi madalsoos ja rabas;
9) koostab soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid;
10)selgitab soode tähtsust ja kaitse vajadust;
11) teab soo kui elukoosluse tüüpilisi liike;
12) teab turbasambla ehituse iseärasusi;
13) teab soo arenguetappe
Teema: ASULA
Õpilane
1) märkab oma kodukoha ilu ja erilisust;
2) väärtustab elukeskkonna terviklikkust, säästvat eluviisi, järgib tervislikke eluviise;
3) tunneb huvi asula elukeskkonna uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;
4) mõistab, et inimeste elu asulas sõltub looduslikest ressurssidest;
5) hoolib asula elusolenditest ja nende vajadustest;
6) liigub asulas turvaliselt;
7) tegutseb asulas loodus- ja kultuuriväärtusi ning iseennast kahjustamata;
8) märkab kodukoha keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitseüritustes;
9) teab ja näitab kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu;
10) võrdleb erinevate teabeallikate järgi oma koduasulat mõne teise asulaga;
11) iseloomustab elutingimusi asulas ning toob näiteid inimkaaslejate loomade kohta;
12) koostab asulat iseloomustavaid toiduahelaid;
13) võrdleb keskkonnatingimusi maa-asulas ja linnas;
14) toob näiteid asula elustikku ja inimese tervist kahjustavate tegurite kohta;
15) hindab kodukoha õhu seisundit samblike esinemise põhjal;
16) teeb ettepanekuid keskkonnaseisundi parandamiseks koduasulas;
17) teab, kuidas tingimused linnas kahjustavad linnapuid ja inimese tervist;
18) teab inimkaaslejaid loomi;
19) nimetab tehnoloogilisi lahendusi asulas, mis parendavad inimeste elutingimus
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi.
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta.
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi.
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu.
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta.
KIRJALIKUD TÖÖD:
Töö hinne tuletatakse punktide koguarvust.
Hinne "5" - 90-100% tööst on õige
Hinne "4" - 75-89 %
Hinne "3" - 50-74 %
hinne "2" - 20-44 %
hinne "1" - 0-19 %
ÕPPEVAHENDID:
Loodusõpetuse õpik ja TV, ruuduline vihik.
Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö, mida on hinnatud hindega «2» või «1» järele vastata 10 tööpäeva jooksul alates töö kättesaamise päevast. Hiljem seda vastata ei saa.
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-Koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui 10 tööpäeva jooksul tööd järele ei vastata.
Kokkuvõtvate hinnete kujunemisel trimestri lõpus võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid kui ka protsessi hindeid.
Konsultatsioon toimub kolmapäeviti kell 14 ruumis 307 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Kirjalikke töid saab järele saab vastata iga päev õpitugi tunnis, sellest päeva algul õpetajale teatades (ruumide graafik on klassi seinal ja koridoris).