Loodusõpetus: 5c prindi
 |
Autor: Sirje Mehik klassiõpetaja Kontakt: Sirje.Mehik@nooruse.edu.ee |
Loodud: 25. august 2020. a. kell 13.35
Muudetud: 25. august 2020. a. kell 13.39
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetuse õpetamise eesmärk on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik
pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat
eluviisi; oskus vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas
eksisteerivaid objekte, nähtusi ning protsesse, märgata ja määratleda elukeskkonnas esinevaid
probleeme, neid loovalt lahendada, kasutades loodusteaduslikku meetodit; väärtustada
looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; hinnata looduses viibimist.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1.-4.09 VESI
1) Sissejuhatus õppeainesse. Veeta ei saa. Kui palju vett on maailmas? Kõik elusolendid koosnevad veest. Miks on vesi eluks vajalik? Õ lk 8-9, tv lk 4-5
7.-11.09.
1) Vesi kui aine. Vee omadused. Millest koosneb vesi? Mis on molekulid? Milline on vee molekul? Vesi kui lahusti. Aine, molekul, aatom, lahus, lahusti. Õ lk 10-13, tv lk 6-7
2) Vee olekud ja nende muutumine. Mis on aine olek? Millal vesi jäätub? Millal on vesi vedel? Millal tekib veeaur? Tahkis, vedelik, gaas, aurustumine, veeldumine, tahkumine, kondenseerumine. Õ lk 14-15, tv lk 8-9
14.-18.09
1)Tahke, gaasilise ja vedela aine omadused. Ainete üldised omadused erinevates olekutes. Millest sõltub aine olek? Lenduvus, voolavus. Õ lk 16-17, tv lk 10-11
2) Vee soojuspaisumine. Vee soojenemine ja jahtumine. Kuidas toimib termomeeter? Mis toimub potis keeva veega? Veekogu põhjas on vesi suvel jahedam, talvel aga soojel kui pinnal. Õ lk 18-19, tv lk 12-13
21. - 25.09
1) Praktilised tööd: katsete tegemine.( tv lk 5- kui palju sisaldab kartul vett?, lk 6-7 -kui palju on vees erineva päritoluga lahustunuid aineid?, lk 10-11 vedela aine omadused.)
2) Kontrolltöö.
28.09 - 2.10
1) Pindpinevus ja märgumine. Vee pind püüab kokku tõmbuda. Pindpinevust saab ka vähendada. Märgamine ja märgumine. Õ lk 20-23, tv lk 14-15
2) Kapillaarsus. Vesi võib liikuda ka altpoolt ülespoole. Õ lk 24-25, tv lk 16-17
5.-9.10
1) Põhjavesi. Mis on põhjavesi? Kus tuleb põhjavesi maapinnale? Kus on Eestis kõige rohkem allikaid? Veeringe. Õ lk 26-29, tv lk 18-19
2) Vee kasutamine. Milleks vett kasutatakse? Kui palju meil vett kulub? Kust tuleb meie joogivesi? Mis on reovesi. Vee puhastamine. Vee saastamine ja kaitse. Joogivesi, setitamine, sõelumine, filtreerimine, reovesi. Õ lk 30-33, tv lk 20-21
12.-16.10
1) Kordamine tv lk 22-25
2)Praktilised tööd: Katsete tegemine (tv lk 14-15 pindpinevus, märgamine, tv lk 16-17 -kapillaarsus, lk 23)
Vaheaeg 19.-25.10
26.-30.10
1) Kontrolltöö
2) Jõgi õ lk 36 - 37, tv lk 26 - 27
2.-6.11
1) Jõe toit on vesi lk 38 - 39, tv lk 28
2) Jõe teekond lähtest suudmeni õ lk 40 - 43, tv lk 29
9.-13.11
1) Eesti jõed on eriilmelised õ lk 44 - 47, tv lk 30 - 31
2) Kordamine kontrolltööks
16.-20.11
1) Kontrolltöö ,,Jõed "
2) Järved õ lk 48 - 49, tv lk 32 - 33
23.-27.11
1) Eesti järved on eriilmelised õ lk 50 - 53, tv lk 34 - 35
2) Kokkuvõte trimestrist
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane
1) tunneb huvi looduse uurimise vastu ja väärtustab uurimistegevust;
2) väärtustab säästvat eluviisi ja toimib keskkonnateadliku veetarbijana;
3) võrdleb tahkeid, vedelikke ja gaase nende üldiste omaduste seisukohast (kuju, ruumala);
4) teab, et veeaur on aine gaasilisena ja selle üldised omadused on samasugused nagu õhul;
5) võrdleb jääd, vett ja veeauru;
6) teab, et vesi jäätumisel paisub ja põhjendab jää ujumist vees;
7) teab, et veeaur on vesi gaasilises olekus;
8) teab, et jää sulamistemperatuur on sama, mis vee tahkumis(külmumis)temperatuur;
9) nimetab jää sulamis- ja keemistemperatuuri;
10) kirjeldab vee keemist;
11) kirjeldab veeauru kondenseerumist (külm keha ja niiske õhu jahtumine);
12) kirjeldab vee soojuspaisumise katset ja kujutab vaadeldavat joonisel;
13) põhjendab, miks vett soojendatakse anuma põhjast;
14) kirjeldab märgamist ja mittemärgamist ning toob näiteid märguvatest ja mittemärguvatest ainetest, kirjeldab kapillaarsuse katseid ja toob näiteid kapillaarsuse ilmnemisest looduses;
15) kirjeldab vee puhastamise katseid;
16) hindab kodust tarbevee hulka ööpäevas ja teeb ettepanekuid tarbevee hulga vähendamiseks;
17) teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid;
18) selgitab põhjavee kujunemist;
19) kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust;
20) toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele;
21)teab milliste omadustega jõed ja järved asuvad Eesti erinevates piirkondades;
Hindamine
Õpilane saab trimestri jooksul hinded kontrolltööde , praktiliste ülesannete soorituse ja suulise selgituse eest. Valikuliselt hinnatakse töövihiku ülesannete ja iseseisvate tunnitööde täitmist.
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi.
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta.
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi.
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu.
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta.
KIRJALIKUD TÖÖD:
HINNE "5" 90- 100% punktide arvust
Hinne "4" 75- 89% punktide arvust
Hinne "3" 50- 74% punktide arvust
Hinne "2" - 20-49% punktide arvust
Hinne "1" - 0-19% punktide arvust
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-Koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul tööd järele ei vastata.
Kokkuvõtvate hinnete kujunemisel trimestri lõpus võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid kui ka protsessi hindeid.
Konsultatsioon teisipäeviti kell 14 ruumis 307.