Loodusõpetus: 5d prindi
 |
Autor: Reet Lasn klassiõpetaja Kontakt: Reet.Lasn@nooruse.edu.ee |
Loodud: 3. märts 2020. a. kell 10.31
Muudetud: 3. märts 2020. a. kell 11.23
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, III trimester
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia,
füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele.
Loodusõpetus aitab õpilastel omandada üldised alused looduskeskkonna terviklikuks tajumiseks ning esmaste seoste mõistmiseks inimese ja tema elukeskkonna vahel.
Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema.
Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima nende võimalikke tagajärgi.
http://pypdigi.blogspot.com.ee/2015/09/qr-code-herbaarium-esimene-mitteametlik.html
Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;
2) oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi;
3) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja
juhendamisel;
4) omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest;
5) mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes
ning väljendab hoolivust ja respekti kõigi elusolendite suhtes;
6) oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat
loodusteaduslikku teksti;
7) rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus;
8) väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
02.-06.03
Õhu omadused I õ lk 88 - 91, tv lk 6 - 7
Tuul on õhu liikumine õ lk 92 - 93, tv lk 8
http://www.hla.edu.ee/taimi/pi_kontrolltks.html
http://www.sigrimigri.ee/VEEMANG-HTML/
Kordamine https://jeopardylabs.com/play/hk-5-klass-looduspetus
Kontrolltöö nr 6. Õhu koostis ja omadused
09. - 13.03
https://quizlet.com/69450157/kordamine-ohu-koostise-kontrolltooks-flash-cards/
Hapnik õ lk 94 - 97, tv lk 10 - 11
Õhk ja taimed õ lk 98 - 99, tv lk 12 - 13
16. - 20.03
http://www.hla.edu.ee/taimi/pi_kontrolltks.html
Õhk ja loomad õ lk 100 - 103, tv lk 14 - 15
Õhu saastamine ja kaitse õ lk 104 - 107, tv lk. 16 - 17.
Kordamine
23. - 27.03
Kontrolltöö nr 7. Hapnik ja elutingimused õhus
1) Ilm Miks ilm muutub? Ilmakaardid.Õ lk 108-111 TV lk 18-19 4
2) Ilmaelemendid. Õhutemperatuur. Miks õhk soojeneb? Millest sõltub neelduva päikesekiirguse hulk? Õ lk 112-113 tv lk 20-21
https://koolielu.ee/waramu/view/1-a5f5d510-ffe7-49c8-a9fc-f6e0f8ae9817
http://www.miksike.ee/docs/elehed/3klass/2ilm/3-2-2-1.htm
30.03- 03.04
1) Ilmavaatlused Tv lk 21 ül 7 Ilmaelemendid. Tuule suund ja kiirus õ lk 114-115
2) Ilmaelemendid. Pilved Kuidas pilved tekivad? Millest sõltub õhuniiskus? Erinevad pilved. Õ lk 116-119, tv 24-25
06.- 10.04
1) Ilmaelemendid. Sademed. Miks sadu tekib? Erinevad sademete tüübid. Sademete mõõtmine. Õ lk 120-123 Tv 26
2)Ilmastik Miks aastaajad vahelduvad? Õ lk 124-125 tv lk 27 Kokkuvõte ilmavaatlustest. Tv lk 28-29
13. - 17.04
1) Kontrolltöö
1) Läänemeri Läänemere rannajoon. Läänemere rannik muutub. Läänemeri on noor meri. Õ lk 128-131 tv lk 30-31
2) Vesi Läänemeres. Merevee omadused. Läänemeri on riimveeline. Õ lk 132-133 Tv lk 32-33
20.-24.04 vaheaeg
27. - 30. 04
1) Läänemere mõju ilmastikule. Mere ääres on tuuline, aastaring mere ääres. Õ lk 134-135, tv lk 34
2) Mere mõju inimtegevusele. Eesti vanimad asulad. Mis kasu on merest? Õ lk 136-137, tv lk 35
04. - 08.05
1) Läänemere taimed ja vetikad. Millised taimed kasvavad meres?. Mis on taimhõljum? Õ lk 138-139, tv 36-37
2) Kontrolltöö
11.-15.05
1) Kalad Läänemeres. Milliseid kalu leidub Läänemeres? Kes on siirdekalad. Õ lk 140-141, tv lk 38-39 Läänemere selgrootud ja imetajad. Loomhõljum. Põhjaloomastik. Inetajad Läänemeres. Õ lk 142-143, tv lk 40-41
2) Merelinnud. Millised linnud elavad Läänemere ääres. Õ lk 144-147, tv lk 42-43
18. - 22.05
1) Saarte ja ranniku taimestik. Elutingimused rannikul. Õ lk 148-149, tv lk 44
2) Läänemere reostus ja kaitse. Läänemere on maailma reostatuim meri. Mis reostab merd? Läänemere kaitse. Õ lk 150-153, tv lk 45
25. - 29.05
Loovuslaagri raames Pärnu Loodusmaja külastus ja õppeprogrammid.
01.-09.06
Kokkuvõte aastast
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
väärtustab siseveekogude mitmekesisust;
märkab inimtegevuse mõju siseveekogudele;
väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses;
käitub siseveekogude ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid
kirjeldab jõe ja järve elukooslust;
toob näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude ääres;
koostab uuritud veekogu kohta toiduahelaid/toiduvõrgustikke;
teab jõe ja järve elukoosluste tüüpilisi liike;
selgitab, kuidas loomad vees hingavad ja liiguvad;
selgitab maismaa ja veetaimede erinevusi;
selgitab veeõitsengu põhjuseid;
toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;
mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;
võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;
iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis;
kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;
iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;
selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;
toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;
nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist;
teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel.
mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;
võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;
iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis.
Märkab Läänemere ilu ja erilisust ning väärtustab Läänemere elurikkust;
väärtustab uurimistegevust Läänemere tundmaõppimisel;
käitub mere ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
mõistab muutusi Läänemere elukeskkonnas, saab aru, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu ning et meri vajab kaitset;
on motiveeritud osalema eakohastel Läänemere kaitsega seotud üritustel;
näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari;
võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure;
iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;
iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;
selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ja riimveekogu elustiku eripära;
võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres;
kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres;
määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;
koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;
teab ja selgitab Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi;
tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared;
teab Eesti ranniku maakerke põhjusi ning sellest tulenevat rannikujoone muutust (laidude, poolsaarte ja saarte teket ning merelahtede muutumist rannikujärvedeks);
nimetab Läänemere, saarte ja ranniku tüüpilisi liike.
Hindamine
Õpilane saab trimestri jooksul hinded kontrolltööde , praktiliste ülesannete soorituse ja suulise selgituse, tunnikontrollide eest. Valikuliselt hinnatakse töövihiku ülesannete ja iseseisvate tunnitööde täitmist.
III trimestri hinne kujuneb kontrolltööde, tunnikontrollide , töölehtede, töövihiku ülesannete hinnete põhjal.
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta
KIRJALIKUD TÖÖD:
HINNE "5" 90- 100% punktide arvust
Hinne "4" 75- 89% punktide arvust
Hinne "3" 50- 74% punktide arvust
Hinne "2" - 20-49% punktide arvust
Hinne "1" - 0-19% punktide arvust
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-Koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui trimestri lõpuks tööd järele ei vastata.
Kokkuvõtvate hinnete kujunemisel trimestri lõpus võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid kui ka jooksvaid hindeid.
Konsultatsioonid ruumis 308 E kell 14:45 - 15:30 või kokkuleppel õpetajaga